Täna hommikul tõustes kohe kiskus rajale, sest ilmataat on ikka täiega puusse pannud, täna pidi kogu päev laussadu olema ja alles homme päike välja tulema. Aga ei saanud päikeselist hommikut raisku lasta minna, seda enam, et õhtuks on jaaniplaanid.
Panin taas pedomeetri endale külge, sest uus rada tuli ära mõõta ning koju jõudes näitas pedomeeter 6,6 km. Väsimust ei ole, jalakrampe ka mitte ja kaalunumber on 113, ehk siis kaalun 30 kg vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Kui kepikõndi harrastama hakkasin, langes kaal kolinal, aga nüüd läheb visamalt, kuid ma ei heitu, nii peabki ilmselt. Pole ju kusagile kiiret, ikka tasa ja targu, palju tähtsam on enesetunne, ja see on tõesti hea. Aga panin siiski tuulejope selga ja õhukese salli kaela, sest mu kael on nagu ta on, aga praegu ei ragise, ega ei valuta ka. Võtan kenasti ka magneesiumit, iga päev 2 tabletti.
Jaansoni rajale ma eriti ei ihka, no ikka teatud põhjusel, aga küll ma sellest foobist ükskord üle saan. Aga tegelikult mulle meeldibki käia erinevaid radu, need justkui inspireerivad ja täidavad veel tugevama ja positiivsema energiaga. Sestap üritama ühe uusi radu kepikõndida.
No ja eile hakkasin PETU 3 kirjutama.
Pärnusse on soe suvi tagasi jõudnud, nautigem seda! Kauneid jaane!
 |
| Ikka Rääma linnaosas liigume... |
 |
| Rääma disc-golfi park |
 |
| ristmik... |
 |
| vot nii... |
 |
| rada... |
 |
| Pärnu pikim maja-Kuldne Kodu |
 |
| olen, olen nagu kubujuss... |
 |
| Ülejõe Selveri ees... |
 |
| ja mööd Piiri tänavat koju... |
23. juuni. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar