Lõpetasin just Kaur Riismaa esikromaani "Pimeda mehe aiad" lugemise. No ja uni ju ei tule enne kui olen sellest bloginud. Hästi ohtralt erinevaid emotsioone on mind oma meelevalda haaranud ning katsun need nüüd kirja panna.
Raamatut lugema hakates tabas mind algul suur segadus, ma ei tahtnud kuidagi härra Koiga tuttavaks saada, või kui saingi, hajus see tegelane laiali, nagu lahustus, jälle kehastus mateeriasse ja siis hägnes. No ilmselt vaatasin liiga palju läbi klaaskuuli. Isegi luuletaja Kräun, kes mulle kangesti meenutab ühte luuletajat, sai mulle suuremaks sõbraks, ning isegi väga kahju oli, kui autor ta maha nottis. Minu jaoks elab ta edasi ja elab edasi ka härra Koi, kes ometi raamatu teises pooles sai mulle armsaks, sest alles siis suutsin temaga ühte sammu astuma hakata. Kaootiline raamat.
Eriskummaline lugu, omanäoline ja minu jaoks üldse mitte eestlaslik, kuigi autor on eestlane. Aga ilmselgelt on ta palju lugenud, ka meeldivad talle Alfred Hitchcock filmid, seda seda mainib ta raamatus ja hitchcocki on tunda ka ridade vahelt. Aga põnev!
Kaur Riisma loominguga ole tuttav juba kaugelt üle 10 aasta, siis kui tal polnud veel ühtegi raamatut ilmunud, kus tema loomingut sai lugeda vaid poognast. Juba siis oli ta üks mu lemmikluuletajaid sealsel lehel ning poeesia kumab läbi ka sellest raamatust, samas on ta luuleraamatud nagu romaanpoeemid, kujundirohked ja pikkade tekstidega. Huvitav on ka tema romaanikujundlikkus, vähemalt selle romaani puhul. Olgugi, et kohati loeks nagu novelli, või poeemi, kõlab see tervikuna kokku kui romaan (uhh, sõnad läksid sassi!). Aga jah...ikkagi imponeeris ennast kõrvaltegelane Kräun rohkem kui peategelane Koi.
Romaan on pisut müstikasse kalduv ehk siis vast võiks liigitadaselle ka ulmeromaani alla. Olen ennegi lugenud Kauri müstilisi lugusid ja need on põnevad.
Sõnad said otsa, või mõtted said otsa, aga saan alati blogipostitust täiendada. Kui sina tahad vahelduseks lugeda mitte just tüüpilist romaani siis haara see raamat ja loe! Mina ootan huviga mida Kaur Riismaa veel meile lugemiseks pakub. Aitäh!
Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT
PIMEDA MEHE AIAD
Käesolev romaan on seni luuletajana tuntud Kaur Riismaa (1986) esimene proosateos. See on impressionistlik vaade eludele ja hingedesse läbi klaaskuuli, mis kapriisselt värvib, suurendab, mahendab vaatenurka.
Kaur Riismaa debüteeris 2011. aastal luulekoguga „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd“, (kirjastus Jumalikud Ilmutused). 2014. aastal ilmunud luulekogude „Teekond päeva lõppu“ ja „Merimetsa“ eest sai ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.
Romaan „Pimeda mehe aiad“ pälvis kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel esikoha.
11. juuni. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar