 |
| Germo, Heiki, Külli |
Tänane niisugune natuke hull päev hakkab lõpule jõudma.
Kuna meile kolivad peagi uued naabrid ja mina kasutasin siiani ülbelt nende kuuri, oli vaja see tühjaks teha. Ja saagimata puid oli omajagu, peaaegu laeni. Nii võtsime koos Heiki ja Külliga ette nn talgupäeva. Germo tahtis ka aidata, aga lihtsalt polnud võimalik. Külli andis pikki laudu ette, Heiki saagis ja mina loopisin kuuri. Laduma ei hakanud, lihtsalt loopisin. Ja nii uskumatu kui see ka pole, veerbruaris saab ilma kinnasteta tööd teha!
Eile läksin vara voodisse, aga unustasin ikkagi ennast lugema ja panin Mari Sajo "Verevermed" käest alles kell 4, sest see on tohutult põnev raamat. Ehk jõuan tänase ööga läbi loetud, kui jõuan. Pmst kohe peale ärkamist läksime kuuri ette tegutsema ja lõpetasime kella 19.00 paiku. Natuke jäi veel tööd teha, aga suurema osa saime tehtud. Hea tunne on, sai üle pika aja ennast aktiivselt liigutatud. Loodan, et homme ma väga kreeka eee välja ei näe, sest olen peagi 2 kuud rajalt eemal ja tervenen siiani atreoomist. Eks ma ju tegin päev läbi kükke. Aga mõnus väsimus on ja väga, väga palju külalisi käis ka täna.
Küllile ja Heikile suured ja siirad tänud abi eest!
Täna käis mul külas ka kirjastaja, kirjanik ja muidu armas inimene Heli Künnapas ning tõi oma kirjastuse kõige värskemat raamatut müügile. Kellel on soov see endale soetada see kandku Helile 10 eurot üle ja minu käest saab raamatu kätte.
Nüüd hakkan päeva otsi kokku tõmbama, aga enne loosin ühe oma romaani välja, nagu lubatud.
Olge armastatud!
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| Kuhu kadusid külad ja mehed? |
3. veebruar. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar