Täna saime paraja lumetormi endale kaela, aga õnneks möödus see ruttu, kuigi olime nagu lumememmed.
Sai 6,4 km läbitud, aga pingutasin natuke üle. Selline tuhin oli sees, kuid poolteist kilomeetrit enne koju tagasi oli võhm väljas ja väga raske oli liikuda. 5 km oleks paras olnud, sest talvevammus ja libedus teevad oma töö. Ka kepid aina libisesid.
Olgugi, et rada aeti vahetult enne kenasti lumest puhtaks, sadas see loetud minutite järel täis.
Ilm iseenesest oli mõnusalt soe, ka päike pimestas silmi. Aga jääd vaadates, tundus see veel liiga õhuke, kuigi inimesed käivad sellest pidevalt üle ja kalamehi oli ka näha.
Homme teeme vaikse päeva ja ei liigu, tuleb natuke taastuda, kuigi liigestel ja lihastel pole häda midagi, olgugi, et kaks kuud sai ju kepikõndimisest eemal oldud.
Germo oli kogu raja rõõmus, sest olen ka teda ju nakatanud kepikõndima ja vahepeal, kui ise kodurežiimil olin, käisid nad Külliga tihti rajal kõndimas.
Mõnus väsimus niitis mind pooleteist tunniks maha, aga seda alles õhtul poole üheksa ajal. Aga enesetunne on väga hea, sest liikumine on tõesti edu pant.
Kirjutasin ju kolme kuuga 4 romaani valmis, inspiratsiooni jagus ja kodurežiim soosis. Hetkel pole ma romaanilainel, kuigi möödudnud öösel sain oma triloogia 1. raamatu (peale toimetaja käest tulemist) läbi loetud ning läks kirjastussse. Aga koostan mitut raamatut.
Tegelikult ma ise ka imestan, et mul selline inspiratsioonitulv peal oli, aga olen kindel et Portugali reis inspireeris mind ning põimisisn selle ka triloogiasse, eraldi reisiraamatut ei kirjuta. Sellest reisist sai ilukirjanduslik teos(ed).
Tuleb ilmselt sellel aastal ka soojale maale inspiratsiooni koguma minna.
Kõik rajale!
Fotod:
 |
| lumetorm algas... |
 |
| kõik on hall... |
 |
| vaade Pärnu jõele.. |
 |
| meil siinpool kallast on ka nüüd aerulambid...tuiskab.. |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| päike ja jõgi... |
 |
| Germo sillal |
 |
| 3 km läbitud... |
 |
| lemmikkohas.. |
 |
| isegi elus olen.. |
7. veebruar. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar