Ma olen nüüd rikas, ehk siis taas kahe raamatu võrra rikkam. Nüüd on mul kõik 6 Lea Jaanimaa raamatut olemas ning 4 neist ka loetud. Aitäh, armas inimene!
Leaga kohtudes tunnen ma alati õe tunnet, et nagu oleks õde külas käinud või nii. Mõne inimesega kohe oled nii ühel lainel, nagu aimaks ette mida ta järgmisena ütleb või teaksid küsimustele vastuseid. Teisega jälle ei kipu üldse ühist keelt leidma. Elu paradoks!
Aga meil oli täna tore päev, saime rääkida raamatutest, kirjutamisest ja elust üldse. Ja loomulikult vahetasime raamatuid ja kirjutasime pühendusi. Nüüd lähevad kõik Lea raamatud erilisse riiululisse- pühendustega raamatute omasse!
Vahel ma tunnen puudust kirjandusõhtute korraldamisest, aga sügis ei ole enam mägede taga ning siis alutan taas korraldamisega, 8. hooaja korraldamisega. Seniks veel puhkan. Ja hetkel pani ka inspiratsioon minu juures plehku, aga ju on tal omad käigud.
Ja fotosessiooni korraldasime ka. Selle eest tänud Renele, aitäh!
kalli Leaga |
ja meie lapsukesed... |
need raamatud olidki mul veel Lea omadest puudu... |
ja veel üks Lea ;) |
Lea 6 last... |
Aitäh, kallid külalised!
18. veebruar. 2018.a.
Vana-Rääma
Oeh, ma kohe ei oska miskit kosta. Sõnad jäid kurku kinni juba kohtudes, kui märkasin, et Margitist oli veerandik kusagile haihtunud. Ei ole vast saladus, et kepikõnnid Jaansoni rajal kuuluvad Margiti elustiili juurde, aga et SELLEL kõnnil on nii nähtavad tagajärjed, oli üllatus.
VastaKustutaNüüd siis tänusõnad: Me Renega ei rääkinud koduteel ei ilmast, rahast ega armastusest, vaid sinust ja et üsna pea vaja jälle Pärnusse sõita, kuna seal paistab Päike. Kui mitte taevas, siis ühe pruuni nr.13 puumaja uksel. Täname ja kohtumiseni!
Oiii, mu kallikesed! Niii ilusasti öeldud, kallis Lea! Ja see ei ole ka saladus, et Germo õitseb siiani, et tädi-neiu Lea tõi lille! Lillelaps, nagu ta mul on. Kohtume kindlasti veel ja ma katsun ka ennast kunagi Tallinna kutsuda, teid kallistama. Teie tegite päeva Päikeseliseks! Nüüd virtuaalkallid vastu!
Kustuta