Ma pole ammu nii lustakat, samas valusat ja ilusat raamatut lugenud! Lea Jaanimaal on ilmunud 6 raamatut, nendest 4 on romaanid, 1 lasteraamat ja 1 novelli ja jutukogu. See on viies raamat mille läbi lugesin. Alustasin selle romaani lugemist kunagi Pärnu Rahva Raamatu poes, kuid siis müüdi viimane maha ja ilma ma jäingi. Kallis Lea (ja ta sõber Rene) käisid meil pühapäeval külas ja me vahetasime oma raamatuid nagu ikka, nagu seda ka Heli Künnapasega teeme. Ja veel paljude teiste kirjanikega.
Peategelaseks on Bärbel, keda külas kutsutakse Elliks ning pealinnas Barbiks. Tegu on pikajalgse beibeliku tegelasega, kes näib rumal blondiin, kuid samas tunneb ta erinevaid keeli ja oskab elada. Olles noorena silmakirjanik ja suisa pahatahtlik, muutub ta elu kui ta Soomes narkomuulaks lavastatakse ja vanglasse satub.
Selle tegelase kohta sobib vana kulunud kõnekäänd: "veri on paksemn kui vesi!" Bärbel elab emaga kahekesi Eestimaa keskmes, on ärahellitatud laps, kes on kiindunud oma hoidjast taati ja näib nagu vihkaks ta kogu inimsugu. Täisikka jõudnuna kolib ta pealinna ja alustab seal iseseisvat elu. Lõppeks saab kleptomaanist inimlik noor naine. Aga Barbile ei anna rahu, et ta ei tunne oma isa ning nii saabki talle kinnisideeks isa üles otsimine. Leiabki. Kaasabiga.
See on nii üliemotsionaalne romaan, et ma naersin ja nutsin vaheldumisi. Õnneks lõppes kõik ülihästi ja üllatavalt. Aga ma kohe pean jagama ühte katkendit:
* * *
Mehed teatasid teretamata, et tulid "katust" pakkuma. Koolis õpitud vene keelest oli üht-teist veel meeles ja nii ta lausa kriiskas sissetungijatele nende endi keeles:
"Käige siit kuradile! Mul on teiesugustest kõrini! Mul endal nagunii juba katus sõidab te jamadest. Välja siit!"
Mehed taganesid kohkunult ja Barbi tõmbas ukse pauguga kinni ning keeras lukku. Juba lapsena vihkas ta dressipükse ja neid sonidega kongninade jalas nähes ärritus topelt.
"Alles saime torudega ühele poole ja juba ronitakse katust vahetama. Jääb ära!" kirus ta endamisi....
* * *
Suured ja siirad tänud, kallis Lea, selle imelise romaani eest!
Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT
TULE EILE MEILE
Tavapäratult kena välimusega maatüdruk Bärbel, keda külarahvas kutsub Elliks, pakatab trotsist maaelu vastu. Ärahellitatud, isata kasvanud neiu on võtnud vaenuliku hoiaku kõigi vastu, kellega ta kokku puutub. Tema päevad mööduvad intriige ja salakavalaid plaane sepitsedes ja neid ka täide viies. Kõige lihtsam ja nauditavam on tal manipuleerida naabrist eakaaslase Annaga, kes siiralt usub nendevahelisse sõprusesse. Pärast gümnaasiumi lõpetamist lööb raamatu kangelane sümboolselt jalaga lahti pealinna väravad: „Tere, siit tulen mina!“Elu täiskasvanute maailmas osutub siiski keerulisemaks, kui maal kasvanud neiu seda ette oli kujutanud. Ülbe, valeliku ja vaenulikuna hüppab ta pea ees vette tundmatus kohas – kalgis südames ruumi vaid väga väheste jaoks. Isa ja iseennast otsides on ta aga kaotamas kõike... Lea Jaanimaa debüütromaan “Tagurpidi valed” ilmus Varrakult 2011. aasta sügisel.
20.veebruar. 2018.a.
Vana-Rääma
Eile oli "Tule eile meile" päev. Hommikul sain kõne, et üks mu hea tuttav oli selle raamatu lugemisega just ühele poole saanud ja emotsioonid olid sarnased, Margit, sinu omadega. Seda on hea kuulda ja mainin vaid, et kirjutada oli lugu ka tore. Fiktsioonid sünnivad värskes õhus jalutades. Sina harrastad kepikõndi, mina jalutasin Mayaga, iga ilmaga ja pikalt. Võingi öelda, et Maya sikutas loo minust välja.
VastaKustutaAitäh sulle arvustuse eest, kirjanikule on teise kirjutaja kriitika väga oluline. Uues teoses PILGUD JA NOOLED panen ma kaks kõva kivi vastamisi. Näis mis jahu need jahvatavad ;-)
Kallistan!
Kui lahe! :) Muide, raamatu pealkiri on juba tabav ja naljakas, täiesti sisule vastav. Vahel ajas naerma, vahel hakkas Barbist kahju. Aga maalisid nii eheda peategelase, et, et...Ootan juba neid pilkusid ja nooli, näis mis toimuma hakkab :) Ma ise siin kirjutasin eile lühijutu "Saatus & Saladuste" tarvis, kirjut sinagi, natuke kopikat ikka tuleb. Ma nüüd regulaarselt kirjutan "SaSle" ja "Müstilistele lugudele". Mõte hakkab tööle ja nii need sünnivad, eriti kuu algul. Aga hetkel aprilli numbrite tarvis jutud kirjas. Mõtlesin, et inspiratsioon läks talveunne, aga võta näpust :D Ma ise usun, et Portugali reis inspireeris mind ja loomulikult kepikõnd ka, sest vahel rajal olles hakkab mõni jutuke ennast alati rebima. Kallid :)
Kustuta