teisipäev, 13. veebruar 2018

JÄLJED- Mari Sajo


 Möödunud öösel kell 2.52 panin selle raamatu öökapile, seekord siis loetuna. Kaalusin tükk aega kas avada arvuti ja blogida või mitte, aga otsustasin viimase kasuks, sest see raamat elas minus veel kaua, kaua ja ma ei saanud und...

  Linnukesed sidistasid, et Mari Sajolt on oodata peagi uue raamatu sündi ja ma ei jaksa enam ära oodata millal see sünnib! Üks kirjanik on lisandunud minu lemmikute hulka, see on kindlamast kindlam. Nautisin selle raamatu lugemist täiel rinnal ja poetasin ka pisaraid, sest see on väga valus ja aus lugu, ajalooline romaan elust möödunud sajandi neljakümnendatel, kus Ingerimaalt hakati ingerlasi küüditama ja need teekonnad olid väga valusad ja tohutult ebainimlikud. Nii solgutati ingerlasi läbi mitme riigi (Eesti, Soome, Ingerimaa, Venemaa...) ning üks peategelane kaotas sõja jalus olles oma poja, kelle ta aastate pärast üles otsis. Kuidas see õnnestus ja mismoodi elu edasi läks sellest loe juba ise. Ma ei taha pikalt reeta.

 Olen minagi palju kuulnud erinevaid lugusid küüditamistest ja elanud Nõukogude Liidus, sestap leidsin palju "äratundmist." Selline kord meie elu oli tollal. Selline oli meie emade, isade...vanavanemate elu, halastamatu ja traagiline.

 Võta aega ja loe kõik Mari Sajo 4 romaani läbi ja sa ei pea kahetsema!

Aitäh, Mari nende põnevate romaanide eest!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

JÄLJED

Autor: MARI SAJO
 17 Google +0  0 Share0
Romaani väljamõeldud tegelaskujude taustaks on kasutatud täiesti tõepäraseid lugusid elust Ingerimaal, Eestis, Soomes ja Venemaal. Selles on leidnud kasutust ingerlaste väga valusaid mälestusi Ingerimaa küladest, Klooga laagrist, elust Soomes ja Siberis ning sõjajärgses Nõukogude Liidus. 
Praeguseks ajaks on meie sekka alles jäänud veel väga vähesed isiklikult 1943. aastal oma kodudest lahkuma sunnitud ingerlased. Õige varsti on nendestki vähestest saanud vaid mälestus. Ometi elab neist enamik edasi oma lastes, lastelastes ning lastelastelastes. Tuletades meelde ning kandes endaga pärandina kaasas seda nüüdseks juba unustusehõlma vajuma kippuvat lugu. Aegade lõpuni ...

13. veebruar. 2018.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar