Nagu ma fb ajajoonel mainisin, olen ajahädas, ehk siis vastasin mitu päeva sünnipäevaõnnitlustele ja blogimine lükkus ja lükkus. Rajal käisime teisipäeval, ehk siis oma sünnipäeval, kuid blogima hakkan alles nüüd. Kas veetsin sünnipäeva metsas?
Minuga ikka juhtub, mõnikord. Läksime teisipäeval (minu sünnipäeval) koos Germo ja naabrinaise Maarjaga rajale, kepikõndima, nagu tavaliselt. Olgu siis mainitud et 6 km sai läbitud, pluss metsarajad, seenemetsarajad. Kolmandal kilometril avastasin et seened karjuvad metsas, no ausõna. Õnneks või õnnetuseks avastasin Germo seljakotist punase riidest koti, võtsin selle ja kadusin metsa, kaotades Germo ja Maarja silmist. /no mida sa hing oskad tahta, kui inimene seenekorjamise haigust põeb!?/ Muudkui korjasin ja korjasin, põhimõtteliselt umbes veerand tunniga korjasin pesukausijagu seeni. Pisikesed pilvikud pistavad nina välja, siis erinevaid puravikke, võitatikuid, lambatatikuid, kreemriisikaid ine...Kui juhtusin kokku haavapuravikuga, mille jalg oli sama jäme kui mu käevars, tahtsin pilti teha, aga siis avastasin et mu fotoaparaat, telefon, joogivesi ja suitsupakk on Germo seljakotis, helistada ju ei saanud. Nii ma siis kamraadid kaotasin ja nii öelda levist väljas olingi, omas mullis, koos seentega metsas. Tõsi, üks slaaviverd vanatoi jalutas mulle kordi vastu, mainides et mets on seeni täis ja tema rohkem ei vaja, kastematerjal koos. Nägin veel tee ääres ühte valget kastiga autot seismas, kuid ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Samas selgus, et Germo ja Maarja olid seal lähedal, olevat tolle kastiauto juhi käest küsinud ka minu kohta. Aga ma ju ei teadnud, seeni oli nii palju ja ma ei saanud ennast korrale kutsutud. Korraga hakkasin muretsema, panin punase riidekoti selga nagu seljakoti ning kepikõndisin kiirel sammul koju. Siis meenus et ka koduvõti on Germo kotis, ei saanud tuppa, ei olnud juua, ei olnud suitsu, käed olid mustad, nii ma kodu uksetaga istusin ja aeg-ajalt ringi liikusin, mainides kiviraidurist naabrimees Morsale, et kaotasin kamraadid metsas.
Olles umbes pool tundi (nägin köögi aknast seinakella) uksetaga olnud, meenus mulle naabripoiss, Maarja poeg. Läksin trepist üles ja kurtsin talle muret, Mirko helistas Maarjale ja selgus et Maarja ja Germo on 2-3 km vahel rajal ning Maarja kutsus Mirko neile vastu, sest seentele olla kotti vaja. Selgus et ka nemad olid seeni korjanud. Mirko tuhiseski rattaga neile vastu, kuid nad vahetasid teed. Tund aega peale mind jõudsid Maarja ja Germo koju. Seikuls missugune! Aga meeldejääv sünnipäev. Läks ju seente puhastamiseks ja sisse tegemiseks, samal ajal aina vooris külalisi. Aitäh kõigile, kes te pidasite vajalikuks mind kingituste ja lilledega üle valada! Kallid olete!
Eile jõudis kallis Ema Tallinnast koju, seega oli eile mul Emapäev! Nii ma alles õhtul netiavarustesse tulingi.
Natuke kurb oli vaadata kuidas Pärnu Sõude(baasi)klubi hoonet lammutatakse, aga loodame et uus tuleb kaasaegsem ja võimsam. Tegin paar klõpsu rajal olles. Mu blogi ongi juba suhteliselt ajalooline, aina jäädvustan Pärnus sündivat, mis mulle endale meeldib ja hingelähedane on, nagu Pärnu üldse, kallis kodulinn.
Nüüd aga sukeldun lasteraamatu PETU järje käsikirja korrigeerima. PETU LÄHEB KOOLI illustratsioonid jõudsid lõpuks Lapimaalt Pärnusse, aga täna sajab ja ma ei saa neile postimajja järgi minna. Ehk homme. Aitäh, mu kallis illustraator Signe Lauk! Ahjaa, PETU LÄHEB KOOLI kõneleb ajast mil ma astusin 1. klassi, Metsapoole 8.kl kooli. Kirjutasn ka veel järge, ajast millal vahetasin elukohta, kolisime perega Oidremaale, 2. klassi läksin Tarvale, kuid peale seda see kool suleti ning 3. klassi juba Koongasse. Kõik saab raamatusse!
Olge armastatud!
Galerii:
 |
| veel hingitse(s)b... |
 |
| mängisin paparatsot...lammutavad... |
 |
| vana sõudeklubi hoone kohe-kohe hinge heitmas... |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| Maarja ja Germo |
 |
| 3 km läbitud... |
 |
| Evelt, Kaidilt ja Maarjalt :) |
 |
| onu Sass oli vist Evega ühes paadis, samad kingitused ;) v.a Vana-Tallinn |
 |
| võileivatorti...aitäh, Maarja! |
 |
| nõndaks...natu purunesid, olid ju nn seljakotis... |
 |
| kreemriisikaid oli ka... |
 |
| kõige suurema potiga keema... |
 |
| pilvikud olid enamuses ja keesid kokku, aga midagi ikka... |
 |
| nämm-nämm |
 |
| sooja leiba, mõtelge! aitäh, Anne! :) |
 |
| kingitus kallalt ;) |
30. august. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar