Väike terviseapsakas

 Ohjah, olen peaaegu elus!
Teisipäeva õhtul algasid, vahetult peale sööki mul kohutavad valud sees, mis muutusid iga hetkega lausa väljakannatamatuks. Polnud vist ühtegi kohta mis ei valutanud. (Sarnast valu tundsin kunagi ammu sapipõiepõletikku põdedes, mis lõppes mitmekuise ravimise tagajärjel operatsiooniga.) Plaanisin kiirabibrigaadi välja kutsuda, kuid jäin lõpuks kõveras magama ja mõne tunni pärast ärgates oli mul kõht nii lahti kui olla annab (naljakas meie keelekasutus!).

  Kolmapäeval oli mul kell 13.00 kulmude värvimiseks ja kitkumiseks Bellissimasse aega kinni pandud ja ma ei tahtnud sellest mitte loobuda. Nii ma siis terve öö peaaegu tualettruumis elasingi ja jõudsin isegi ilutegija juurde.(mõelda vaid, käisin tunni aja jooksul ainult kolmel korral wc-s!) Ja jõudsin isegi ühes tükis koju tagasi. Terve kolmapäeva magasin pmst maha. Sundisin ennast banaani sööma ja hea Maarja tõi mulle poest keefiri ning jogurtit. Viimaks, kolmapäeva hilisõhtul tuli söögiisu ja sõin paar vorstisaia ning läksin uuesti magama. Juba enne magama jäämist tundsin kohutavat valu rinnus ja lõug ka värises kergelt. Magasin paar tundi ning tõusin õhupuuduse peale ja ikka rinnus kiskus. Ei jäänud muud üle-helistasin kiirabisse ja see tuli mõne minuti jooksul. Istusn õues ukse ees ja ootasin, sest õhupuudus aina süvenes. Armas Simba ootas koos minuga, nagu kaitseingel.

 Kell on 1.28 ja nüüd hakkan ennast alles inimesena tundma. EKG-l oli kell vale, kiirabi käis siiski poole ühe ajal. Nad andsid mulle 2 paracetamoli ja nüüd, tunni möödudes tunnen ennast paremini.

 Mis juhtus? Ilmselge toidumürgitus, mille tagajärjel olen kaotanud väga palju vedelikku. Südame EKG on korras, ka veresuhkur on väga hea näiduga. Vaid vererõhk on natuke kõrge 160-80-le, aga see pole ka hull. Kunagi oli mul lausa 210. Palavikku ei olnud (36) ja just veresuhku üle rõõmustan sest seda poldud mul ammu kontrollitud. Need sümptomid on mul ilmselt suurest vedeliku kaotusest, sestap täna öösel ma ei maga vaid tarbin vedelikku. Ja praegu higistan jubedalt, mis on hea.

 Ühesõnaga, toibun toidumürgitusest ja saan taas inimeseks. Pean saama, sest juba reedel toimuvad Pärnus Gildipäevad ja sinna ma lähen kindlasti.

 Olge terved!

9. august. 2018.a.
Vana-Rääma