Kui Sina seisad minu lähedal...

  KUI SINA SEISAD MINU LÄHEDAL...

päev pagulusse
põgeneb me eest
tal kaasas kandam
valguse nivood
ta läbi põikab tulest
kui ka veest
suu lausub sõnu
huulil kõlab ood

jah tulijat ju
keelata ei saa
ka minejale uks
on avatud
kuis ümber oma
telje pöörleb maa
nii astub aeg kes
teolt on tabatud

ja igakord kui
saabub hommik uus
sa ringutad
käid kusel
kohvi jood
kolm kaunist sõna
kipitamas suus
need valjul häälel
päevahakku tood

päev taas kui murdub
ajahõlma all
on videvik siis
sünnivaludes
kui Sina seisad
minu lähedal
ma surma elan üle
taludes...



22. märts. 2018.a.
Vana-Rääma