Täna, täpselt 2 aastat tagasi alustasime kepikõnniga. Vahelduva eduga oleme taas rajal. Järgmiseks talveks tuleb ilmselt koju trenazöör muretseda, sest iga aastaga vähem kannatan ma külma ja niiskust. Talvel sai vähe rajal käidud just haiguste tõttu, sestap tulid ka mõned kilod tagasi, mida ma taas üritan maha kepikõndida. Aga loobumisplaane mul kohe kindlasti ei ole, kuigi enam ei kipu kaal langema ja lihasmass aina kasvab. Kohutavlt kole on see muskulatuur tegelikult. Ma ei saagi enam kleite kanda ilmselt. Aga see selleks.
Olgu siis öeldud, et kepikõndides vabanesin 30 kg-ist aga mõned kilod on tagasi tulnud.
Täna läbisime 6,3 km. Ilus ilm oli, soe ka, aga ma kutsusin ennast korrale, ei pea üle pingutama. Lisaks annab vasaku jala hüppeliiges aeg-ajalt tunda, pean seda tinktuuritama. Aga muidu on enesetunne hea.
Ja endislt on mul plaan vähemalt 2 korda nädalas rajal käia. Olen plaani täitnud. Aga võimalusel kepikõnnin ka rohkem. Võhm on viletsamaks läinud, aga ma köhisin ja rögastasin ka poolteist kuud, ehk sellest. Ja suitsetaja olen endiselt. See tuleks ka käsile võtta.
Mis seal ikka, päev kirjas ja las need fotod siis kõnelda:
 |
| minek... |
 |
| tre |
 |
| Germo |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| 3 km läbitud... |
 |
| paus ja Germo |
 |
| päike ja.... |
 |
| kevadkuulutaja |
 |
| Germo jõel |
 |
| peaaegu kodus tagasi |
6. aprill. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar