Jee, lõpuks sain fliisi väel rajale! Jah, kevad on Pärnusse jõudnud.
Tegelikult oli täna mul millegipärast rajal väga raske. Kopsumahtu ei olnud ja juba peale 1. kilomeetrit tahtsin istuda ja juua, kuid pingid olid värskelt värvitud, nii me edasi kepikõndisimegi, aga vaiksemas tempos. Ka parema jala lihas kippus natuke kangeks minema, justkui tahaks krampi tõmmata, aga õnneks ei tõmmanud. Nii ma siis otsustsin, et kui 3 km on läbitud, teen venitusharjutusi. Tegingi.
Enne 3 km läbimist helises telefon ja siis oli juba kindel, et meid tõmmatakse rajalt maha. Täna mulle see täitsa sobis ka. No kõik päevad ei ole ühtemoodi ja täna ei olnud lihtsalt minu jaoks treenimiseks õige päev. Aga praegu on enesetunne mõnus. Kuid päev on kätte kadunud, alles hakkan lõunasööki tegema. Aga 3 km jäigi täna kepikõndimise pikkuseks. Jäi siis jäi, seegi ju hea.
Olge mõnusad!
 |
| Germo ikka ka |
 |
| päike pimestas silmi... |
 |
| rada, mida mööda kulgeme... |
 |
| päike ja tema... |
 |
| pingid on värskelt värvitud... |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| ikka rajal |
 |
| 3 km läbitud... |
 |
| teen lauanajal venitusharjutusi... |
 |
| auto, mis tõmbas meid rajalt maha. jah, tema on süüdi .) |
 |
| kallid Ruth ja Ülar ja...Germol tuju laes :) |
16. aprill. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar