Jah, kui su päevaplaanid lähevad teatud käänaku või kurvi tõttu vett vedama, on õige aeg raamatut lugeda. Las ma ajan veidi mõistujuttu, tänane päev ongi üks paras mõistatus, aga ma näen juba helgemat päeva lõppu. No, ühesõnaga...olen kogu päeva olnud kodurajooni aheldatud, aga ju siis nii pidi minema, on vaja. Tegelikult on ka see Marek Kahro raamat üks paras mõistatus.
Kahrot olen ma ennegi lugenud ja kindlasti loen veel, üks raamat on juba silmapiiril, aga see on minu jaoks veel liiga soolase hinnaga, aga omada tahan, sest esimene osa on kodus olemas ja see mulle tohutult, tohutult meeldib. Ja ma saan ka selle, sest mul on ju Rahva Raamatu kinkekaart.
See on paras telliskivi, kokku suisa 518 lehekülge, aga kui raamat on haarav ja põnev, siis ei saagi aru kuhu need leheküljed kaovad.
Ühesõnaga ... ma napsasin jälle väga palju uneajast, no ei saanud lihtsalt raamatut käest. Ja ka päeval, igal vabal momendil asusin lugema.
Lugu kõneleb kahe noore inimese armastusloost, kus üks nendest kaotab elu. Mis ja miks, sellest ma ei kõnele, jääb teil endil lugeda. Kahrol on lihtsalt nii võrratult hea käekiri, nii tabavad ütlemised ja ta oskab igat detaili nii peenelt lahti lahata, et ma jäin vahepeal lausa ammulisui mõtlema ja teatud situatsioonide kirjeldust üle lugema, endasse ahmima. No võrratu, võrratu, ülivõrdes. Tõsiselt! Kahro on minu jaoks geenius, ja seda juba kahe tema raamatu põhjal, mille olen läbi lugenud. Tohutult laia silmaringiga ja tarkusepagasiga kirjanik, selliseid pole palju.
Lugesin ja lugesin ja nautisin ja...ja siis kõmmaki! raamatu süžee muutus kardinaalselt, muutus minu jaoks mitte just meeldivaks, lausa nii ebahuvitavaks, et ma tahtsin raamatu lugemist pooleli jätta. Umbes 100 või isegi 150 lehekülge lugesin hoopis ulmemuinasjuttu, no mitte ei lähe selline žanr mulle peale, kui ta on üle paisutatud, tegelasi on nii tohutult palju, et nendest võiks 10 erinevat raamatut kirjutada. Liiga palju pole hea, ununeb stsenaarium ja .... ma tegelt pettusin selles osas, aga lootus jäi, lootsin südamest, et ulmeromaanist saab realistlik romaan. Saigi. Olin väga õnnelik.
Samas ei jätnud ka ulmelehekülgedel kirjeldatu mind külmaks, kuna (jah, ma tean, et kordan ennast, seda taotluslikult) Kahrol on vapustavalt hea käekiri. Ma nüüd lisan siia ühe lõigu, kirjutan raamatust maha:
/Naine on päike ja mees on põld. Naine särab üle mehe, ta soojendab, jagab valgust ja näitab suunda. Ta ahvatleb, vallatleb ja võlub kivinägudest välja isetuid naeratusi. Selles pillavas päikesepsistes hakkab peagi kuum./
/ Miks naised armastavad kulda? Jah, korraga sai mulle seegi selgeks. Kuld on ju päikese laps, mis sügaval maapõues aegamisi valmib. Kõigist metallidest kõige soojem. Puutu hõbedat või vaske - sõrm naksab külma pinna külge. Rooste võtab raua ja pakane plii. Aga kuld! Teda ei tuhmista miski. Jne.../
Neid kohti on palju, aga ma ei suuda neid üles leida, ei teinud ühtegi märget lugedes ja mul pole ka enam kombeks raamatulehe serva kahekorra murda, nagu kunagi...
Ühesõnaga lugege ise, minu poolt on soovitus olemas. Raamatu eest jätkuvalt tänusõnad Ailile, aitäh!
Rahva Raamatu lehelt:
Raamat
VIISTEIST NAERATUST
Noor muusik Markus on
eluga igati rahul. Tal on hoolitsev ema, kaunis kallim ja hulk sõpru,
kellega koos bändi teha. Ainult oma isaga ei ole ta kunagi kohtunud.
Pärast lähedase kaotust otsustab Markus välja selgitada, mis tema isaga
aastate eest õigupoolest juhtus. Otsingute käigus ilmneb, et tõde on
ootamatult veider ja usaldada ei või kedagi. Salapärane mees, kes
Markust jälitama asub, on valmis kõigeks, et ammused saladused
päevavalgele ei tuleks.
Ööliblikad
lendavad valguse poole. Tiibade vurinal kihutavad nad sinna, kus
helendab, kumab ja õhetab. Pimeduses sündinuid peibutab valgus. Aga
öösel muutuvad ju kõik asjad ahvatlevamaks, isegi kuu näib kaunis…
Pimedus kingib priiuse. Varjude all võib teha mida iganes, olla kes
iganes. Miks siis ööliblikad ikkagi valgussõõridesse kipuvad? Kas
loodavad nad, lollikesed, pikendada nõndaviisi oma eluribakest? Või
otsivad nad rambitulesid – lootes, et neid märgatakse ja imetletakse?
| ISBN | 9789949275946 |
|---|---|
| Ilmumisaasta | 2014 |
| Keel | eestikeelne |
| Formaat | Pehmekaaneline |
| Lehekülgi | 518 lk |
| Mõõt | 215x143x38 (mm) |
| Kirjastus | TÄNAPÄEV |
| Sari | TÄNAPÄEVA NOORSOOROMAAN |
| Lisamise aeg: | 30.04.2016 Toode pole saadaval |
28. aprill. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar