Nii vähe ongi õnneks ja rõõmuks vaja, ikka lugeda, lugeda ja lugeda...
Ma olin üliõnnelik, kui sain 1 euro eest Pärnust Uuskasutuskeskusest osta "Vaeste-Patuste alevi" 2 köidet, ehk siis 1. ja 2. osa. 50 senti tk!
Lugesin seda raamatut (ma enam ei mäleta kas mõlemat osa) umbes 30 aastat tagasi ning kohaks oli ka Vaeste-Patuste alev, Raba tänavas, majas, mis oli mõnda aega mulle nagu teine kodu, kus elas mu vanaonu. Ja nüüd elan ma juba neljandat aastat Vaeste-Patuste alevi serval ja loen taas neid raamatuid.
Lugemiskirg selleks aastaks ei ole mul mitte raugenud, kuigi olen üksiti sellel aastal juba läbi lugenud ligi 50 raamatut. Lugemine ei ole kunagi kurjast, öelgu või mõelgu seda mittelugejad tahes!
Ajaloost juba teame kirjanik August Jakobsoni, juba kooliajast või ennegi veel. Ja lisaks tänapäeva autorite teoste lugemisele, on kosutav lugeda ka raamatuid, mis sündisid suisa ligi sajand tagasi, või isegi rohkem, sest osaline tegevus toimub ka 19. sajandil.
"Vaeste-Patuste alevi" esmatrükk ilmus 1927. aastal.
Romaan kõnelebki tolle aja elust-olust, lokkavast vaesusest Pärnu lähistel, kus toona veel asusid rabad ja sood, kuid täna katab seda ala linn. Täpsemalt on tegu praeguse Rääma linnaosaga. Elati väga vaeselt, hügieenist ei teatud eriti midagi ja ega inimesed ei tahtnudki ennast pesta, kõikjal lokkas vaesus ja mustus. Peredes kasvas palju lapsi ja väga raske oli pere kulusid katta. Tegutses palju vargaid, litse ja joodikuid. Alevist linna ei käidud tihti.
Perepead rügasid ränkrasket tööd teda vabritutes ja soodes-rabades. Tavaline toidulaud koosnes silgust, leivast, kartulast ja silgusoolveest.
Vaeste-Patuste alevis elas väga palju rahvuseid, keegi ei teagi täpselt kus kohast nad sinna sattusid ja viidi. Inimesed olid suurelt jaolt kirjaoskamatud ja vähese haridusega.
Elu oli väga julm. Tapeti ja kakeldi pidevalt. See oli lausa ime, kui nädala jooksul midagi ei kriminaalset ei juhtunud.
Abieluinimesed häbenesid teineteist, eriti teineteise kehasid. Magati ja seksiti pimedas ja teki all. Kui juhtus tüdruk sedapsi jääma, sattus ta küla põlu alla.
Aga edasi lugege ise. Minu on veel 2. osa öökapil ootamas. Päris kosutav lugemine oli, sest nii paika aja peale oli paljutki ununenud. Mälu sai igatahes värskeust juurde.
Vikipeediast väike kopeering ka siia:
Vaeste-Patuste alev
"Vaeste-Patuste alev" on 1927. aastal ilmunud August Jakobsoni naturalistlik debüütromaan.
Jakobson sai teosega 1927. aastal Looduse kirjastuse romaanivõistlusel esikoha[1]. Romaan võeti kohe hästi vastu ning 1920. ja 1930. aastate vahetusel oli see A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" (1926–1933) kõrval loetavaim eesti romaan.
Eesti eelmise sajandi TOP 200 raamatu valimisel jõudis romaan 82 häälega 47. kohale[2].
Jakobson käsitleb romaanis töölisaguli Vaeste-Patuste alevi (aluseks Pärnu Rääma linnaosa) inimeste vaesust ja viletsust 1910.–1920. aastatel. Keskseks tegelaste ringiks on Kolgata külas elav Lüünede perekond: isa Andres, ema Kati (Katariina), ema vallaslaps Alleksander Lüüne (Ridle) ning Andrese ja Kati ühised lapsed Arnu, Lilli, Maret ja Volli.
Jakobson sai kirjutades inspiratsiooni Émile Zola naturalistlikust romaanist "Söekaevurid" (1885). Romaani kommunistide ja töölisaktivistide teema sissetoomisel oli oma roll ka värskelt, 1924. aasta 1. detsembril toimunud mässule järgnenud karistusoperatsioonidel (nt töölisliikumise aktivistide mahalaskmine Pärnus).
Trükid
- 1927 "Vaeste-Patuste alev" (Tartu: Loodus). Kaane kujundanud Jaan Vahtra.
- 1937 "Vaeste-Patuste alev" (Tartu: Noor-Eesti). Kaane kujundanud Jaan Vahtra. Ilmus kaheköitelisena.
- 1979 "Vaeste-Patuste alev" August Jakobsoni "Valitud teoste" sarjas 14. ja 15. köide (Tallinn: Eesti Raamat). Järelsõna Endel Sõgel, Jaan Toomla; illustreerinud Avo Keerend, kaas ja tiitel Paul Luhtein. Ilmus kaheköitelisena.
- 1979–1980 "Vaeste-Patuste alev" (Tallinn: Eesti Raamat). Järelsõna Endel Sõgel, Jaan Toomla; illustreerinud Avo Keerend, kaas ja tiitel Paul Luhtein. Ilmus kaheköitelisena.
- 2009 "Vaeste-patuste alev" "Eesti loo" sarjas 23. köide (Tallinn: Eesti Päevaleht ja Akadeemia). Järelsõna Rein Veidemann, sarja kujundanud Jüri Jegorov, kaanefoto Jarek Jõepera.
minu on 1979. aast köited
21. aprill. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar