Ilmataat, palun lase kevad puurist lahti!
Tahaks juba fliisi väel rajal kepikõndi harrastada, aga kuradi, kuradi külm on, kuradi, kuradi külm on. Võtab kiruma, jah...
Ma olen hetkel näost nagu peet, aga see ei ole veel päikesest, see on tuulest. Jõe ääres on alati väga tuuline, sestap tulime tagasi mööda Rääma tänavat.
Täna läbisime 6 km. See on nii paras vahemaa, eriti veel tuulistel ilmadel. Ja mul pole üldse mugav rajamantlis kepikõndida, aga õhemalt veel ei saa. Nagu topeltkoormus, tuul ja mantel, aga see on ju tegelikult hea. Muidu oli mõnus ja rada oli rahvast tulvil.
Tahtsime pajuoksi, aga ei leidnud, kuid mingisusused (ärge küsige kes või mis, ma ei tea) oksad tõime koju küll, puu lubas, ausõna, ma küsisin luba.
Nüüd on juba ka mango-pirni-kirsi smuuti ära joodud ja lähen lugema, sest tegin eile õhtul ühe põneva raamatu lugemisega algust, see lausa karjub mu järele.
Head liikumist!
Fotod:
 |
| rada-rajake, mu kallis |
 |
| vikerkaarevärviline päikesekiirik |
 |
| tuulest viidud... |
 |
| 2 km läbitud.... |
 |
| puud olid, puud olid... |
 |
| 3 km läbitud... |
 |
| mingid oksad Germo seljakotis |
14. aprill. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar