Ilmunud on raamat nimega "Meie Oidrema," mille koostas MTÜ Oidrema külaselts. Tänu armsale Emale jõudis see raamat ka minuni ning eile, peale ühe romaani lugemise lõpetamist, võtsin selle raamatu lugeda, ikkagi kunagine kodukant, kus elasin vast 7-8 aastat.
Raamat puudutas mind nii, et mul ei tulnud undki, jäin seda mõtteis edasi kirjutama, sest algus on ju sisse tehtud. Ma südamest loodan, et sellele raamatule tuleb järg, sest väga palju on kirjutamata jäänud. Liiga õhuke, sai kohe otsa, aga muidu armas ja kodusoe.
Alles hiljuti lugesin läbi sarnase raamatu, mille Lea Rand Toliast oli kirja pannud, neid kahte võrrelda siiski ei saa, sest Toila raamat on väga põhjalik, kuid Oidrema(a) oma mitte. Jah, ma tahan endiselt (ja kirjutangi) Oidremaa lõppu 2 aa-d kirjutada, sest nii on ilusam ja tollel ajal, kui mina seal elasin, oligi külanime lõpus just nii.
Täna hommikul küsisin Ema käest, et kas Panga tamme (loodustkaitsealune tammepuu) enam ei olegi, aga sain teada, et on. See oleks võinud ka raamatus olla, kui juba Karinõmmest juttu oligi. Tamm asub nn Pangamäel ja see jääb Karinõmme küla alla.
Kopeerin Vikipeediast:
Panga tamm on looduskaitsealune tammepuu, mis asub Pärnumaal Karinõmme külas, endises Koonga vallas, nüüdses Lääneranna vallas, Oidrema-Lihula teeristil Oidrema Pangamäel.[1]
1936. aastal sai Panga tammest Pärnumaa esimene looduskaitsealune puu. Praeguseks on sel vanust üle 300 aasta. Legendi kohaselt olla tamm sündinud tõrust, mis lendas Pangamäele Rootsi kuninga Karl XII hobuse kabja alt.[1]
Looduskaitse alla võtmise ajal oli Panga tammel Postimehe andmeil rinna kõrgusel 302 cm ümbermõõtu, see asus Nõmme (Karinõmme) külas Kadariku talu maal.[2] Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt oli tamme ümbermõõt 2007. aastal T. Aasma teatel 381 cm (1.3 m kõrgusel) ja kõrgus 14,5 m (40 m), võra läbimõõt 19 m ning seisund rahuldav, kuid halvenemas; maakatastri ja Hendrik Relve teatel oli ümbermõõt samal kõrgusel aga 370 cm ja kõrgus 17 m ning 1998. aasta Eesti põlispuude projekti teatel ümbermõõt 373 cm ja kõrgus 16 m. Tamm asub Panga mäel (eramaal) ning paikneb umbes 20 m kaugusel Lihula-Pärnu maanteest, väiksemal eraldatud rohumaal metsa serval. Panga tamme kirjenumber registris on KLO4000396
Lisan siia ka Vikipeediast lingi, avada saate SIIT!
See on Pangamäe sümbol, aga millegipärast raamat seda ei kajasta.
Lisaks lootsin ma raamatust leida ka pilte ja märkmeid Oidremaa (mõisa) pargist, mis on ka ajalooline ning seal kasvab palju huvitavaid puid. Need peaks ka tänaseni säilinud olema. Mina olen muidugi neid oma silmaga näinud ja käega katsunud, aga ühes parkide raamatus olid sellest pargist imelised pildid ja info ka olemas, see võinuks ka selles raamatus olla. Ja palju, palju veel! Loodan siiralt, et sünnib ka raamat nimega "Meie Oidrema 2!"
Legendi järgi asetses kunagi Oidremaal ka katkuaegne surnuaed ja ma olen põnevaid lugusid kuulnud selle hoone kohta mis siiani kannab "Oidremaa kaupluse" nime.
Kunagi jutustas Salumetsa majakeses elanud Salu, Anna (nii me teda kutsusime) igasuguseid põnevaid lugusid ja üleüldse oli ta üks vahva memm, elas seal metsamajakeses koos rästikute ja nastikutega (olgu, olgu, nad elasid ikka õues) ning tõstis konksuga neid teepealt eest ära.
Meie lapsepõlv Oidremaal oli põnev, kohe meenuvad karkudega käimised. Küla poisid nikerdasid kargud ja kõik me õppisime karkudega käimist paneeldide pealt, mille oli jätnud sinna toonane Pärnu KEK, täpsemalt Veetorni ette platsile, kuhu kavandati kunagi uue maja ehitamist, vast isegi enne ridaelamu sündi, või vahetult peale seda. Aga millegipärast seda uut maja ei sündinud.
Oi, kui palju, palju oleks Oidremaast kirjutada!
Meie lausa elasime pargi palliplatsil, panime isegi ööseks prožektori palliplatsi kohale, puu otsa põlema ja mängisime palli ka selle valguses. Lisaks mängisid ühiselt palli (võrku) nii lapsed, kui täiskasvanud. Kes parasjagu parki juhtus, see mängima jäi.
Suviti puhkasid mõisahoones, mis toona oli kolhoosi (või sovhoosi) kontor Leningradi sporikooli õpilased. Parki oli pandud igasugused spordiatraktsioonid, isegi poksimiseks, kus ka meie salamisi trenni tegime, no nii põnev oli!
Mingil ajal olid kõikide jaoks avatud kõik mõisahoone ruumid, ka saal, kus sai mängimas käidud. Ainult söökla oli lukus ja üks korter, kus elas tädi Anni.
Ühel suvel elasid Oidremaa mõisahoones ka Pärnu Lastekodu lapsed, kellega meie armastasime mängimas käia. Ning sügiseti elasid seal Tihemetsa Sovhoostehnikumi õpilased, kes käisid majandis kartulaid võtmas. See oli ka põnev aeg.
Ja üleüldse igasugused luurekate ja tuki-tuki mängud kestsid päevast päeva. Aga kõigest sellest kirjutan ma oma lasteraamatus PETU VAHETAB ELUKOHTA, mille loodan sellel aastal valmis saada. Seega väga, väga palju oleks veel muljeid Oidremaast, ning ma olen seda meelt, et ka kõik endised elanikud, kellel on soovi ja tahtmist, võiksid sõna sekka öelda, nii saaks palju sisukama ja põnevama raamatu! Ehk on kohalikel motivatsiooni ja tahtmist kirjutada raamatule järg.
Üks koht mind jäigi häirima. Kui jutt on Hirmus-Antsust, siis oleks pidanud juures olema seletus millisest Hirmus-Antsust, sest me kõik (keda ajalugu huvitab) teame lugu kuulsast metsavennast Hirmus-Antsust ehk Ants Kaljurannast, aga selles raamatus pole mingit selgitust juures, see lausa peaks olema, sest raamatus on siiski kirjutatud vale-Hirmus Antsust.
Ja leheküljel 24 on ka täheapsaks, aga vast õnneks ainuke, mis raamtusse on sattunud. (esimese lõigu eelvioimases rea)s- tooti aga peaks toodi olema. Neid ikka sisse juhtub, sellest pole õnneks väga hullu.
Olen oma raamatutes maininud ka Oidremaad, ei saa ju oma kodukandist üle ega ümber. Minu käest saab osta veel mu romaani WESTOFFHAUSENI HÄÄRBERI SALADUS, mis hakkab poodidest otsa saama ( TOODET ON ALLES VAID VÄHEM KUI 10 EKSEMPLARI!) kuid minu käest saad selle endale soetada 10 euro eest + postikulud.
Ka minu uuemas luuleraamatus VÄRSID, MILLE LEIUTAS AEG on luuletus Oidremaast ning selle saad otse minu käest endale soetada vaid 8 euro eest + postikulud.
Aga nüüd mõningad armsamad pildid sellest raamatust:
armas kodumaja. esimene naabripoiss Alar siin veel...rahu talle seal üleval ... |
Oidrema mõis ja mõisapere täna |
kodu, mu armas kodu...PETU kolis just sellesse majja |
hommikune tööjaotus, esiplaanil mu vend Raivo |
armas fotoke Oidremaa külast linnulennult... |
Aitäh selle armsa raamatu eest!
2. aprill. 2019.a.
Vana-Rääma
Armas Margit! Rõõm, et raamat Sinugi kätte jõudis. Jah, paljut ei saanud sisse pandud. Mõni asi, nagu just nimelt Panga tamm, turgatas meelde kui raamat juba trükis oli.
VastaKustutaAga esitlusel oli ka juttu, et on ruumi järjele. Meil oleks hea meel, kui kampa lööksid!
Maarja
Väga armas teada! Igal juhul oleks väga tore järjeraamatut või lausa järjeraamatuid lugeda ja ma soovitan siiralt vanemate Oidremaa elanike käest uurida sealset elu, usun, et neil on palju pajatada. Nüüd tuli välja, et ühel fotol on valed andmed, see ei ole tööjaotuse foto, aga ega enam pole midagi teha. Igal juhul olen nõus sõna sekka ütlema. Tänud, et nii kena raamatu valmis tegite!
KustutaSattusin täiesti kogemata seda blogi lugema (läbi Heli Künnapase blogi) ja milline rõõmus üllatus. Kenasti on ära mainitud minu kallis tädi Salu Anna. Tädi Anna oli Oidremaal aastaid väga tuntud ja hinnatud. Kuulsad olid tema mesi ja õunad. Tädi Anna tegi aastaid ametlikke ilmavaatlusi, nii kodu juures kui all soos. Sookraavil oli puidust majake kus registreeriti veekõrgust. Aitasin teda tihti venekeelse aruandluse täitmisel. Salu Anna osales kõigil võimalikel seltskondlikel üritustel.Olen isegi teismelisena temaga koos mõisas peol käinud. Vanemas eas pidas kindel soliidne prouade seltskond järjekindlalt koos oma sünnipäevi.Tuli aeg ja read hakkasid hõrenema. 1988 aasta kevadest puhkab Anna Kangur Mihkli kalmistul ja homme 3.augustil 2019 on tema 115 -s sünniaastapäev. Aitäh meenutamast!
VastaKustutaSalu Anna vennatütar Anne Mäekuusk Lihulast