Vastu hommikut panin käest öökapile Urve Tinnuri romaani Viimane mets. Küll on hea üle hulga aja taas romaani lugeda! Paljud liigitavad ka jutustused romaanide alla, aga jutustus ja romaan on kaks eraldiseisvat kirjandusžanri. Kuna mina ise olen romaanide kirjutaja, lähevad need ka mulle rohkem hinge ja korda. Siin jooksevad erinevate ajastute maailmad, või peaaegu, no paralleelmaailmad, mis sulavad ühte. Peategalase elu koos esimese abikaasaga ja teise abikaasaga. Need paralleelmaailmad teevad JUST romaani lugemise põnevaks ja haaravamaks. Lisaks valdab Urve Tinnuri hästi folkloori ja rahvapärimust, ilma mida valdamata sellist põnevat ja detailselt psühholoogiat kajatavat romaani ikka ei kirjuta küll. Kahtlemata on kirjanik Tinnuri hea inimeste tundja. Lisaks see sõna- ja keelekasutus, see on nii rikkalik, loomutruu ja kujundlik, viib lugeja reaalsusest minema ja ega tagasi ei tahakski tulla :) Urve maalib sõnade ja lausetega. Kujundid on võimsad ja elusad ning hästi palju on kirjeldatud ka olustikku, mis on ühe hea romaani puhul lausa vajalik, et saada aru kus sa oled ja kes need tegelased päriselt on. Urve Tinnuri lood on valdavalt ka müstilised ja maagilised, mis minule ka järjekordselt väga korda lähevad, seega mul jagubi rohkem kiidusõnu ja kui aus olla siis laita polegi millegi üle. Ei tahagi. Elan alles romaanis ja ei tahagi sealt välja tulla. Olgugi, et sõnum ise on kurbliku alatooniga ja lausa ahastav. Elu ei olegi ükenes positiivne ja lillelõhnaline, siin on kõike. Aitäh, kallis Urve, see raamat läheb taas eriliste raamatute riiulisse, sest on pühendusega. Nüüd on mul loetud ja olemas kõik su romaanid ja olen selle üle väga õnnelik. Ja siis kopeerin ka raamatupoe lehelt tutvustava teksti. Ormi kodu asub keset sooga piirnevat põlismetsa. Ormi esimene naine Inger, lapse kaotusest traumeeritud, leiab maja ümber kohisevast laanest tröösti ja hingetuge. Ta eksleb mööda metsloomaradu, võsastikke ja padusid, alludes üha enam looduse ürgsele, salapärasele kutsele, kuni see talle saatuslikuks saab.
Kui mets ja laukasoo hakkavad ligi tõmbama ja meelitama ka Ormi teist abikaasat Meerit, süveneb mehes kartus, et tegemist on kummalise nõidusega, mis ka seekord ähvardab viia traagiliste tagajärgedeni.
„Viimane mets” on romaan, mille võib liigitada psühholoogiliste põnevike kilda. See kirjeldab oma lastest ilma jäänud naiste hingemaastikke, räägib kiindumistest, millega üritatakse asendada kaotatut, ning esitab küsimusi, millele tasub vastuseid otsida üksnes iseenda seest. 16. juuni 2023.Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar