ELU VÕIB ALATA LÕPUST - Elme Väljaste

Ülemöödunud öösel panin öökapilt eriliste raamatute riiulisse Elme Väljaste uue romaani "Elu võib alata lõpust." Erilste raamatute nimekirja läks ta sellepärast, et see on pühendusega raamat ja pühendustega raamatud on mulle eriti kallid, neid ma ka parimatele sõpradele lugemiseks ei laena, sest olen saanud kapsana tagasi. Tegu on elulise romaaniga, mis kajastab tänapäevaelu, viib ligi 30 aastat ajas tagasi, käsitleb põgusalt Parvlaeva Estonia hukku ning on psühholoogiline teos, mis paneb sind enda sisse vaatama. Tegelasteks on eakad pensionärid, kes alles avastavad ennast, sest nende noorusajal on näiteks seksiteema tabu, asju aeti pimedas ja teki all ning tunnetest ja vajadustest rääkimine oli ka tabu. Mulle meedis raamatu algus rohkem, haaras mind nii endasse, polnud esimesel õhtul aega palju lugeda ning terve järgmise päeva olin põnevil. Vahepealne süžee natuke üllatas, sest kui raamat algab teemaga, mis paelub meid kõiki ja mille kohta on palju lahti harutamata sõlmi, siis ... aga siiski oskab Elme Väljaste luua huvitavaid karaktereid ning tihti tundub, nag tunneks neid tegelasi päriselt. Meil kõigil on oma luukere kapis, aga kõige vähem sain teada loo tegelase ( jutustaja) kohta, kuigi tema loomus pakkus mulle kõige rohkem huvi. Aga romaan on kaasaegselt kaasakiskuv, mõtlema panev ja kaalutlev ning kohati ka õpetlik. Soovitan lugeda ja kopeerin siia ka raamatu tutvustuse. Siirad tänud, Elme! 28. juuni 2023. Vana-Rääma . Kui ma poleks läinud Piritale spaasse molutamise kunsti õppima just sellel märtsikuu päeval ja nimelt sel kellaajal, siis poleks seda raamatut sündinud. Mu käsi tõusis just saunas leili viskama, kui leiliruumi sisenes üks naine. Ta teretas mind viisakalt, sättis end istuma ning me lobisesime maast, ilmast ja merest. Veel üks tubli kulbitäis kerisele ja siis, 90-kraadises kuumuses purustasid naise sõnad minu molutamisele orienteeritud rahuliku pensionipõlve. „Olen üks kaheksast naisest, kes pääses eluga Estonialt. Laeval oli 186 meeskonnaliiget, neist 43 jäi ellu. Mina nende hulgas,” sõnas ta nii ükskõiksel häälel, nagu harjutaks eluga pääsemist iga jumala päev. Sellest hetkest sai alguse sündmuste jada, mille kaasosalisena mõistsin, et täiel rinnal nauditav elu võib mõnikord alata ka lõpust. Elme Väljaste, raamatu autor