Vana-Pärnu rannas

Kuna eile hilisõhtul kõndisime Germoga (tahaks öelda mööda vett) mööda veerada, sain varba mereseks ja täna enam pääsu polnud, nakkus käes ja otse randa :) Ei, ei, kolibakterit meil pole, nakkus seekord heas mõttes. Urmas viis meid Vana-Pärnu randa, meie nautisime veemõnusid ja siis jalutasime koju tagasi, nii vähe ongi õnneks vaja. Uhh, milline võimas laine! Polnud ime, et lohesurfarid ja purjekd laineid lõikasid. Vesi on tõesti soe ja mulle meeletult meeldib just tormine meri, mitte peegelsile ja rahulik, siis pole üldse huvitav. Nii vinge on kui laine sind märjaks kastab. Vana-Pärnu rannas on tualettruum olemas aga mingit kioskit ma küll ei näinud, kuigi reklaam on olnud liikvel. Selles suhtes pettumus. Isegi tee ääres oli reklaam, aga ... Nüüd on vähemalt süda rahul, sest alati käime me tavaliselt juba enne jaane ujumas, sest iial ei tea Eestimaa suve, peale jaane võib juba ju sügis alata, pthüi, pthüi, pthüi ... aga loodame, et ei hakka. Nüüd ootan nooremat poega Tallinnast koju käima, ei teagi kas tunnen enam ära, ta on nii pealinna ära kadunud, et ... aga tuleb ja neil minutitel peaks juba sõitma hakkama. Meie liigume ise peagi Piiri tänavale jaane pidama, nagu ikka. Olge teie ka ikka rõõmsad ja õnnelikud ning tulgu teil ilusad jaanid! 23. juuni 2023.Vana-Rääma