Ja jõudsimegi täna rajale. Eilne plaan läks vett vedama, sest hakkasin õhtul rabarberimoosi keetma ja ühel tuli veel plovi isu, sai see ka valmis tehtud. Poe oma on nii jube, ei läinud kergema vastupanu teed. Lisaks maitseb see mulle ka ja saan süüa, erinevalt punastest suppidest, mida ma enam ei söö, ei sobi lihtsalt minu organismiga. Ja täna siis ongi see päev, mil operatsioonist sai 10 kuud, õnnetusest 6 nädalat ning kehakaalu olen kaotanud - 50 kg. Enesetunne on hea, mis ongi põhiline. Küll aga on koledad mu käed, eriti parem, sest see on jämedam, õlaliigese murd pole siiani paranenud ning käsi ei liigu korralikult. Kuid see pidigi aastajagu päevi paranema, sest tegu on siiski liigesemurruga, mitte luumurruga. Vasaku põlvega on juba parem, röntgenpilt näitas, et luu kasvab kenasti kokku ja kild pole paigast nihkunud, seega elastikside on super luumurru puhul. Kõik on kontrolli all. Ka vereanalüüside vastused jõudsid juba esmaspäeva õhtuks digilukku, ei saa kurta ka nende üle. Ikka positiivselt edasi. Üks mure siiski on, ilmselt mu telefoni pedomeeter valetab, aktiivse rajalkäijana tean juba peast vahemaad ära kuid täna kahjuks näitas pedomeeter nagu me oleks ainult 5 km läbinud ja 8000 sammu, kuigi vähemalt 7 km on see teekond. Pean laskma kellelgi asjalikul vaadata, ise olen tehnikas number 0. Ja nagu näha on käisime me täna rajal lausa viiekesi. Naabritüdrukd olid ka kaasas. Olge teie ka mõnusad ja ikka liikuge võimalusel, liikumine on tervise edu pant! 15. juuni 2023. Vana-Rääma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar