Ilmad on Pärnus nii mõnusalt suvised, tuleb neid kepikõndimiseks ära kasutada. Täna läksime rajale umbes poole nelja paiku ja liikusime kokku 7,8 km ja 12 800 sammu. Eesmärk taas täidetud, sest alla 10 000 sammu päevas liikuda oleks juba naljakas. Läksime mööda Vana-Rääma tänavat, sealt sujuvalt Rääma tänavale ja Niiduparki välja, edasigi, sest ma ei saa ju seenemetsast üle ega ümber. Jälle üks purgitäis soolaseeni riiulil. Ja ma endiselt käiks seenel igapäevaselt. Kui ma maal elaks, elaks ma poole kohaga ilmselt metsas. Aga õnneks on Pärnu ka roheline linn ja siin leidub seeni. Pakkisin ennast natuke liiga soojalt sisse, sest minnes tundus tuuline, aga hakkas palav isegi, kuigi riided on kõik nii suureks jäänud, nagu oleks need riidepuule asetanud. Mu käed oleks nagu tunduvalt lühemaks jäänud, sest kõikide pusade ja kardiganide käised on nii pikad. Ja mu lemmikkardigan, mis mul täna seljas oli, on tõesti nagu jahukott, aga las ta olla, saan talvel külmaga seda jope all kanda, sest ma ei kujuta ettegi kuidas ma talvekülma üle elan. Eks tuleb seda taas trotsida ja hakata paljajalu lumel käima. Mis seal ikka. Päev on õhtus. Asun varsti taas käsikirjaga tööd tegema, sest kõik muud tööd on tänseks tehtud, pesumasin lõpetab ka kohe teist pesemist. Ilusat õhtut! 5. september 2023. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar