 |
| foto laenatud siit: https://kjt.ee/wp-content/uploads/2016/05/valgelaevv.jpg |
JA ELUHINDA MAKSTUD VEREGA...
Pilk kaugusesse hüüab, valgust adun,
kui nägija ses pimenevas aos.
Ka siis kui inimkonda vaevas kaos,
on nähtud nii ju pikki aastasadu.
On tunnetatud valusid ja vaevu,
ja eluhinda makstud verega.
On pagetud siit terve perega!
Ja nähtud vaimusilmas valgeid laevu...
Ent mina jään, mul pole kuskil kiiret,
kas astun edasi või tammun kohapääl.
Ei ole parem meitel kummalgi ju sääl!
Mis sest et vahel mustad taevaviired,
kui lagund maja varemetel hiired,
ei valge laevana nad püsi vete pääl!
9. oktoober. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar