Kui ma hommikul ärgates olin justkui vatist, kergelt nohune ja pooleldi hääletu siis praegu olen taas inimene. Tõsi küll, esimesed hommikutunnid kõnelesin madala hääletämbriga, aga nüüd on ka hääl tagasi. Kui Anneli meile külla tuli, otsustasime metsa kuusekasvusid korjama minna, sest praegu on veel viimane aeg neid korjata, hakkavad pudenema. Pealegi loodus ravib. Ega umbsete toaseinte vahel paremini ei tervene.
Metsast leidsime "onu Tommi onnikese," mis seisab nukralt ja elutult seal, aknad laudadega kinni löödud ja teerajad rohtunud. Päris uhke maja võis kunagi olla. Kahju on selliseid maju vaadata, nad nutavad. Kui mina tegelesin aktiivselt kuusekasvude korjamisega, tegeles Germo veel aktiivsemalt minult ja endalt sääskede peletamisega. No ta muidugi aitas veidi korjata ka. Ämbrid saime igal juhul täis ja minul on ka tinktuur juba tehtud. See on lihtne. Lao kuusekasvud tihedalt purki ja vala viin peale. Mina muidugi sõin peotäie kuusekasve ära, võtsin teelusikatäie viina peale ning kulistasin tassitäie värsket nurmenukuteed sisse. Nüüd olen nagu uuesti sündinud. Ehk jõuame õhtul isegi rajale, kui just pussnuge sadama ei hakka. Muide, Pärnus igatahes müristas ka enne kui paduvihma sadas.
Ave, tule nüüd sulle ja Merlele tehtud tinktuuripurkidele järgi! Jah, viin pärineb Ave varasalvest või õigemini Läti monopolist, sest seal pidavat seda kordi odavamalt müüdama.
Kaks raamatuostjat on juba meil külas käinud ja üke veel tulemas. Endiselt saate minu käest otse ja pühendusega osta mu uut romaani "Westoffhauseni häärberi saladus" ning käest kätte on hinnaks 15 eurot. Astume hetkel müügiedetabeli 51. kohal juba. Ja käest müük ka edeneb.
Imelist teisipäeva!
 |
| onu Tommi onnike... |
 |
| vol 2... |
 |
| Germo ja kuusekasvud, kes neid suudaks lahuta...:) |
 |
| ärbritäied tervist puhtast loodusest! |
 |
| nautuke sügavkülma ka suppide, salatite ja kastmete tarvis... |
 |
| sammume, sammume... |
13. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
VastaKustuta