Eile sain minagi selle raamatu omanikuks. Põhjus, miks ma selle endale kalli raha eest ostsin oli see, et ka minu luuletus "Sonett loojangule" on selles raamatus avaldatud, ehk siis pääsesin 56 parema hulka, nagu juba eile mainisin.
11. juunil toimus Kirna mõisas Luulekevad 2017 laureaatide väljaselgitamine, ehk siis valiti sellest kogumikust veel 3 paremat. Kuna ma kohal ei käinud ega ka netiavarustest tulemusi kahjuks ei leia, siis ma ei tea kes võitis. Aga see polegi väga oluline. Minu meelest on tase läinud palju nõrgemaks kui aastate eest oli ja vihik jääb üha õhemaks ning kahjuks pole selles ka enam autorite fotosid.
Kõige rohkem häiris mind see, et Reigo Tori ja Marge Viirgi luuletustest on jäetud täheapsakad parandamata, ehk siis vihik on toimetamata, esineb ka muid apsakaid. Näiteks üks luuletus on trükitud kaks korda ja erinevate autorite nime alt. Nende nimeks on Metsavana ja Ira Laasi. Kumba oma see luuletus siis ikkagi on? Luuletusel endal pole väga vigagi.
Minul on omad eelistused.
Minu lemmikud selles vihikus on: (ei ole paremuse järjekorras)
Kairi Krooni- NII LIHTSAD HETKED
Lisete- JUULIKUU
Mattias Hiiumaalt- *** ja SONETT M-LE
Jaan Tammsalu- KUKUB TOOSI...
Ülle Saharov- ÄRKAMINE
Evelin Laanesaar- ...vahel on tunne...ja Sest pole üldse miskit...
Osad luuletused on vihikusse trükitud pikas jorus, ehk siis mitte tulpadena, nagu luuletusele kohane. Tundub nagu oleks ruumi vähe olnud. Nii jääb luuletuses palju kaduma, sõnum ei tule justkui esile.
Tohutult palju on armetuid riime, näiteks: silmad-ilmad, tead-peab, paha-raha, suud-muud, sa-sa, saa-maa, ilm-sind (pole üldse riimipaar), jne--jne...Ja vihik koosnebki peamiselt riimiluulest, nagu muid luuležanre ei eksisteerikski. Mina ise loeksin vaheldumisi ka teisi žanre, saatsin ka palju erinevate žanritega luuletusi, kuid ära trükiti mu sonett- mida ma ise just kõige tugevamaks ei pea. Jääb mulje nagu oleks see vihik koostatud n.ö. üle käe. Sorry, luule on mulle üks suur ja tähtis elu osa, aga see vihik on ikka väga nõrk. Üksikud luuletused jäävad silma ja paeluvad ja annavad emotsiooni edasi. Üksikutes luuletustes on olemas kompositsioon. Teised on hajuvad ja laiali valguvad. Puudub algus ja lõpp, on vaid üks suur sõnade virrvarr, puudub tervik. See muidu ei käi kõikide luuletuste kohta, aga enamus neist on lõpetamata, kujunditeta pläma. Veelkord vabandan, aga olen aus.
 |
| minu sonett SONETT LOOJANGULE |
Minu meelest vajab Eesti Luuleliit žüriisse pärisluuletajaid, et selekteerida välja mis on luuletus ja mis mitte. Kahjuks ma ei tea kes on žüriis ja kuidas see valimine üldse käib. Aga Ingvar Luhaäärele muidugi tänud, et ta noorautoritele võimaluse annab!
Eesti Luuleliit, tee vabavärsile ja proosaluulele ka ometi ruumi! Tule ajaga kaasa!
Head luuletamist!
- RAAMAT
LUULEKEVAD 2017
16. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar