pühapäev, 25. juuni 2017

Jaansoni rada 44.päev

tuulest viidud mina...

 Tundsin et minus on liiga palju energiaülejääke ja millegipärast tuulise ilmaga kisub mind eriti rajale, nii ma siis Germo ja Zorro koju magama jätsin ja üksinda rajale tuhisesin. Kui tuleb tunne, tuleb kohe minna. Liigesed ja lihased lausa karjusid raja järgi, nii ma siis turbokiirusel 2 kilomeetrit maha tuhisesingi, kui nägin tuttavat kuju eemalt lähenemas...

 Oleks mul vesi kaasas siis ilmselt oleksin pikema teekonna ette võtnud, aga vett polnud, seljakotiga Germot ka mitte, seega piirdusin 4 km-ga. Tagasi liikusime juba Maarjaga kahekesi. Oli teine ärganud ja mu postitust näinud ning otsustanud minuga liituda. Viiski otsuse täide. Tore ju.

 Homme on juba uus päev, ehk on ka ilmataat sõbralik ja lubab meid rajale.

 Kaalul ei ole ma kuu aega käinud. Kodus mul endiselt kaalu ei ole ja tunnen, et ongi parem. Teises kodus pesus käies astun tavaliselt kaalult läbi, aga viimasel ajal olen unustanud. Küllap nii peabki olema. Ma leian, et kui mul oleks kaal kodus siis oleks see pigem piin, käiksin seal tihti. Polegi oluline kui palju (ja kas?) on kaal langenud, tähtsam on enesetunne, sest ma tõesti tunnen peale rajal käimist ennast nagu uuesti sündinuna. Lihased ja liigesed enam ammu valu ei tee ja hingeldama ka miski mind ei aja. Kui saaks veel suitsetamise ka maha jätta, siis ilmselt oleksin võimeline pikemaid maid läbima.

 Tihti küsitakse mu käest et kuidas ma jaksan ja viitsin rajal käia. Ütlen puhtast südamest, et rajal käimine on minu jaoks tänaseks suur nauding, peaaegu sama tähtis kui vee joomine. Olen kord selline inimene kes kipub kõike asju kirega tegema. Tihti on minu elu motoks "KÕIK VÕI MITTEMIDAGI!" ning see kehtib eriti hilinemiste kohta. Ma ei salli hilinemist ja hilinejaid ning ise olen isegi jätnud mõnikord kusagile minemata, kui olen hiljaks jäämas. Selline ma kord olen. Tegelikult olen vabakulgeja, liiga iseseisev ilmselt, ei kannata kui mulle midagi peale surutakse vaid tegutsen hetke ajel. Neitside kiiks vist :)

 Ja, noh, eks armastus inspireerib ja motiveerib elama oma elu kirega.
Armastan!

Fotogalerii:
jõgi on tormine ja suhteliselt triiki...
1 km läbitud...
2 km läbitud...
üks unine ja tuttav tüdruk jalutas vastu :) 
ja mööda Rääma tänavat kodusuunas...
minu lemmikmaja TONDILOSS ja tellingud, jeeeee! ;)
peaaegu kodus ehk Vana-Rääma uulitsal...
Germo ja Zorro hõivasid mu voodi. Emme voodis tuleb alati hea uni :)

25. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar