Hakka või Päkapikkidesse ja jõuludesse uskuma! Juba teist päeva üllatavad mind.
Ave, kulla, ma andsin Germole jao pärast, ehk siis 2 soksi vaid. Ja porgandiraamatust leidsin huvitavaid retsepte. Kui midagi kunagi valmis nikerdan, kutsun sind maitsma. Aitäh!
Täna saatis kirjastus Fantaasia mulle mu teist romaani RIST TEEL juurde. Poes maksab see ligi 19 eurot, kuid minu käest saad odavamalt.Kopeerin kohe siia ka müügikuulutuse, kuna iga päevaga ühe rohkem loetakse mu blogisid ja juba kuu aega juhib Ameerika, kus loetakse mu blogisid lausa 2000 korda päevas!
 |
Sain kirjastusest (Fantaasia) oma teist romaani juurde. Hind 12 eurot (käest kätte). Kui tahad, et panen selle sulle posti, lisandub postikulu 2 eurot. Kirjutan ka pühenduse. Anna soovist kohe teada, sest see sobib hästi jõulukingiks.
Pisut romaani:
Veimar suunati pärast tehnikumi lõpetamist ühte ääremaa sovhoosi
agronoomiks. Rannikukülla, kus sadamad on tulvil kaluripaatidest
ja süüakse hülgeliha nagu Kihnuski. Sellest tehakse
niisuguseid roogasid, mis iga gurmaanigi ära petavad.
Pealegi on hülgerasva kasutatud aegade algusest saadik
rahvameditsiinis medikamendina, just paistetuste ja külmast
võetud jäsemete raviks. Rannarahvas armastab ka palkmaju
hülgerasvaga sisse määrida. See pidavat pikendama hoone
eluiga, hoidma kurja silma ja kaitsma tuulte eest. Hülgerasvast
valmistatakse küla kirikule küünlaid, pühitsetakse need sisse ja
põletatakse kas armulaual või hingedepäeval ranna ääres – siis
pidavat mererüppe jäänud hinged külastama kodu, tooma sinna
õnnistust ja kaitset.
Just augusti teisel poolel kasvas küla iive märgatavalt. Ja
ühel müstilisel aastal, augusti kolmeteistkümnendamal päeval,
sündis viiekümne elanikuga külla lausa kolmteist ilmakodanikku.
Nende ühist sünnipäevapidu hakati ühiselt pidama vanas
paadikuuris. Sellel päeval ja selles külas sündinud ilmakodanikke
kutsutakse veel tänapäevalgi Kuraditosinateks. Kas kuupäeva
või kodanike arvu järgi, seda mõelgu igaüks ise välja. Igal juhul
kolmeteistkümnendal augustil pidutses kogu küla, kaasa arvatud
Veimar, kes kiiresti omaks võeti ja oli samuti samal päeval
sündinud, kuigi teises kohas ja teisel ajal. Nimelt oli Veimar pärit
Setomaalt.
agronoomiks. Rannikukülla, kus sadamad on tulvil kaluripaatidest
ja süüakse hülgeliha nagu Kihnuski. Sellest tehakse
niisuguseid roogasid, mis iga gurmaanigi ära petavad.
Pealegi on hülgerasva kasutatud aegade algusest saadik
rahvameditsiinis medikamendina, just paistetuste ja külmast
võetud jäsemete raviks. Rannarahvas armastab ka palkmaju
hülgerasvaga sisse määrida. See pidavat pikendama hoone
eluiga, hoidma kurja silma ja kaitsma tuulte eest. Hülgerasvast
valmistatakse küla kirikule küünlaid, pühitsetakse need sisse ja
põletatakse kas armulaual või hingedepäeval ranna ääres – siis
pidavat mererüppe jäänud hinged külastama kodu, tooma sinna
õnnistust ja kaitset.
Just augusti teisel poolel kasvas küla iive märgatavalt. Ja
ühel müstilisel aastal, augusti kolmeteistkümnendamal päeval,
sündis viiekümne elanikuga külla lausa kolmteist ilmakodanikku.
Nende ühist sünnipäevapidu hakati ühiselt pidama vanas
paadikuuris. Sellel päeval ja selles külas sündinud ilmakodanikke
kutsutakse veel tänapäevalgi Kuraditosinateks. Kas kuupäeva
või kodanike arvu järgi, seda mõelgu igaüks ise välja. Igal juhul
kolmeteistkümnendal augustil pidutses kogu küla, kaasa arvatud
Veimar, kes kiiresti omaks võeti ja oli samuti samal päeval
sündinud, kuigi teises kohas ja teisel ajal. Nimelt oli Veimar pärit
Setomaalt.
Muidu kulgeb kõik rahulikult. Kana-sealiha sült maitses kupakartuli kõrvale väga hästi. Tuba on soe ja hing on rõõmus.
Zorro oli vaid vahepeal mitu tundi kadunud, aga nüüd tegi omale pesa suure sussi sisse.
Kena kalapäeva!
8. detsember. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar