14. detsembril nägi ilmavalgust minu 9. raamat, kuid esimene lasteraamat. See kõneleb 70,-te maalapse elust Eestis, kus puudusid mobiiltelefonid ja lapsed oskasid rõõmu tunda rohkem loodusest ja isegi sopaloikudest. Kus ei kiideldud, et kellel on ägedam mobiiltelefon või vanematel uhkem auto.
Tahaks nii ütelda vana tuntud tõde: muru oli siis rohelisem, päike kollasem ja taevas sinisem. Sest olin toona laps ja mina olengi see PETU, maal kasvanud laps. Tegevus toimub kolmes Pärnumaa külakeses tegelikult ja kuigi raamat on kirjutatud minu lapsepõlve ainetel, ei ole see siiski päriselt elust maha kirjutatud, palju on fantaasiat, nagu ikka ilukirjanduslike teoste puhul. Kirjutan ka raamatule järge PETU LÄHEB KOOLI ja loodan selle valmis saada 2017. aastal.
Raamatu andis välja kirjastus HEA TEGU ja see jõuab koju teisipäeval, 20. detsembril. Siin kohal tahan tänade kirjastust, toimetaja Anneli Sihvartit, illustraator Signe Lauku, küljendajat Vallo Hallikut ja kõiki toetajaid. Aitäh, aitäh!
 |
| Tajo Kadajas- Sõnu vaikusest |
Lisaks sain täna (nüüd juba eile) veel armsa üllatuse osaliseks. Teatavasti on laulja Tajo Kadajas viisistanud kaks minu lugu, ehk siis sõnad minult, ning ilmavalgust on näinud tema lauluraamat, kus sees on ka minu loo "Olemise silmapiiril" sõnad. Olen meeldivalt üllatunud ja õnnelik, Aitäh, hea Tajo!
Päev on väga emotsionaalne ja külalisterohke olnud, peab vist sellele nüüd suure punkti viirutama, et homme taas särada, just särada, sest jõulud ei ole enam ju mägede taga.
Aitäh!
15.-16. detsember. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar