Naistepäev

Triin ja Germo

   Kui eile hilisõhtul Hillar Kohv tahtis teada naistepäeva plaanidest, siis ma ei osanud vastata, päev või õigemini öö oli ju alles lapsekingades. Päev nagu päev ikka. Võtsin vastu õnnesoove, külas käisid noorem poeg ja naabrinaine ning õhtul tuli Triin, ning juttu jätkus kauemaks.

   Triin on taas üks hea hing, kes Germole alati rõõmsa tuju toob, nii ta meie minevikumälestusi minu toas aeg ajalt häbenemas käis. Üldse on Germol hea mälu ja mäletab isegi seiku ja inimesi lapsepõlvest lausa perekonnanimede järgi.
 
   Nüüd tuleb vastuvisiit teha, kuna maja kus Triin elab, paistab peaaegu meie koduaknast ära. Elagu Ülejõe linnaosa ja ülejõekad!

  Tänasesse päeva mahtus veel veidike kirjandusõhtu korraldamist, aga sellest pajatan õigel ajal. Mõningad kirjatööd ja pooliku romaani peatüki kirjutamine mahtusid ka.

  Eile külastas mind üks inimene, kellega kohtusime esmakordselt. Nii kui ta oma armsa tütrekesega üle ukseläve astus, küsis ta, et kas tõesti mina olen kirjutanud Segaverelise. See oli armas äratundmisrõõm. Aitäh, Mari-Liis! See tekitab veel tänagi rõõmu. :)

Kena naistepäeva lõppu kõikidele naistele!


08.03.2016.a.
Vana-Rääma