Tere, Margit.
Lugedes eile härra Ilvese
küündimatuid kommentaare Sinu pooliku romaani peatüki kohta, ajas
see mind eile Su blogi lugema, tänaseks sain kõik peatükid loetud
ja tänan Sind selle eest, et jagad meiega seda kõike. Ajanappuse
tõttu ei ole ma kahjuks jõudnud Sinu blogi pidevalt jälgida, küll
aga pisteliselt. Oled äärmiselt emotsionaalne ja lugema kutsuv
kirjanik. Soovitan igasuguseid impulsiivseid ja ebakompententseid
vihakõnesid eirata, kui võimalik. Mina, kui raamatuid neelav ja
kirjutav inimene saan ütelda seda, et vaid üks asi mind selle loo
juures häiris, aga kuna tegu on mustandi või toorikuga, nagu Sa
mainisid, siis need kordused, mis läbi loo jooksevad, saab hiljem
eemaldada. Igal juhul jätka kirjutamist, sest usu mind, Sinu
raamatutel on täiesti välja kujunenud karakter ja sõnum sees.
Kõige esimesena sattus minu kätte
Su raamatutest romaan Segavereline. Ka see ei ole debüütromaani
kohta halb, pigem on see mõtlemapanev otsekõne eslust enesest, kogu
see valu on lausa füüsiliselt tuntav ja Sinu julged väljaütlemised
on mind ammu juba paelunud. Igal juhul jätka kirjutamist, hea
Margit.
Mulle kingiti üheks tähtpäevaks
Sinu teine romaan Rist teel. See on täielik tase. Võiks isegi
ütelda, et ajalooliste sugemetega ravitsemisraamat, milles jagad
oskuslikult näpunäited ja läbi kogu romaani kõlab tahe inimesi
aidata ja elu planeedil maa paremaks muuta. See on selline raamat
mida tahaks koos Sinuga kohvikus kohitassi taga istudes lahti lahata
ja üleüldse tutvuda, sest siiani ei ole meil kahjuks see veel
õnnestunud.
Ma kõiki Su luuleraamatuid kahjuks
ei ole veel jõudnud läbi lugeda, aga teen seda kunagi kindlasti ja
luban, et annan ka tagasisidet. Oled poetessina üks mu lemmikuid
Eestis. Jaa, jaa, see on tõsi ja ma julgen seda tunnistada.
Tänapäeva noorpoetessid kipuvad rohkem viljelema moodsas keeles
üteldes proosaluuletusi, kuid Sinus on nii palju, Sa kirjutad väga
erinevatel teemadel ja erinevaid luuležanre, mis juba ise vajaks
tunnustust. Tõsi küll, luuleraamatus Külalood viljeled ka Sina
proosaluulet, aga see on väga eluline ja poeetiline, võiks lausa
ütelda, et Sa maalid läbi oma loomingu võimsad pildid, mis jäävad
lugejat päevadeks saatma. Sinu luuleraamat Ööde tütar on mu
vaieldamtu lemmik, sest seal on väga palju sellist, mida mina luules
lugeda tahan. Meeletult hea rütmitunnetusega luuletused hakkavad
laulma. Kas Sa tead ka tüdruk, kui palju hingerikkust Sa lugejale
oma lugudega annad?
Pea püsti ja kindlal sammul edasi.
Tõsiselt. Sa oled andekas. Oled väga andekas, Margit.
Minugi poolest võid selle kirja
avalikustada, sest ma ütlesin nii nagu mina näen ja tunnen ning
usun, et mitte ainult mina.
Jõudu ja jaksu Sulle ja Su perele
sellel kaunil rajal! Päike on juba kõrgel, kaugel see kevadki enam.
Ole samasugune rõõmurull edasi!“
Kirjanikuhärra R.
06.03.2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar