Mõtisklus

pilt illustratiivne ja leitud netiavarustest

 
   Aeg lendab uskumatult ruttu, juba juunis saab minust aastane blogija, seega on mul juunis esimene sünnipäev selles maailmas. Minu avalikust päevikust leiab palju erinevaid teemasid ja ennekõike kirjutan ma seda enda tarvis, aga, kui sõbrad ka loevad, on see siiras rõõm.

   Kõikide mu postituste all on sildid, näiteks: luule, novell, romaan, mõtisklus, nostalgia, menüü jne..ning nende järgi on võimalik kiiresti teemasse kirjutatud blogid üles leida,(vaata blogialt)  eelkõige mul endal (ja ka teil). Blogin suurel määral ka sellepärast, et ehk sünnib kunagi ka minust elulooraamat, kunagi aastakümnete pärast, siis on siit hea materjali leida. Vabalt leiab siit materjali ka mõne mu järgmise raamatu tarvis, sest kõik mu blogimise algusest kirjutatud teosed on kenasti siin koos.

  Tegelikult selle blogi kirjutamise eesmärgiks oli hoopis teine teema, teema mis puudutab puupliiti. Olen 2 kuud ja mõned päevad elanud ahiküttega korteris ja teate, mu põlvevalud ja kõikide liigeste valud, mis pikka aega haiget tegid, on kadunud, jee! Nimelt, mul on komme istuda pliidi ees, põleva tule ees ja see on ravinud mu liigesed terveks. Õhtuti on mul komme seista sooja ahju vastus ja lobiseda Germoga, nagu kunagi Ema meiega lobises, kui meie väikesed olime.

  Üleüldse on tänane päev kuidagi väga positiivne. Muidugi ei blogi ma kõigest ja kõigist millega tegelen, sest eraelu peab ka olema. Kui ma eile hommikul tõusin haigena, kurk kipitas ja oli paistes ning nohu oli ka, väsisin lõuna ajal väga ära, lausa tuikusin ja viskasin paariks tunniks pikali. Uskuge või mitte, ma magasin haiguse välja. Õhtul jõudsin taas järjekorde süldi valmis keeta ja aedviljasupi ka. Ja õhtuooteks sõime pojaga tavalisi võisaiu, küüslauguga, ning hommikul tõusin tervena.

   Nojah, mu kallis sõbranne Jaanika käis ka mul külas, sõbranne kellega olema vähemalt 13-15 aastat sõbranned olnud ja meie vahel pole kordagi erimeelsusi tekkinud, temaga läheks iga ilmaga luurele, kasvõi teise maailma otsa :)

   Mõned nädalald tagasi oli meile Vaimupuu fotograafi Tiina Azojaniga jutuks tema sugulaste ja lähedaste otsimine. Aeg lendab nii kiiresti ja kuidagi jäi see asi katki, kuni eilse õhtuni, mil Tiina pani facebooki lehele Sind otsides üles kuulutuse keda otsib. Paljud jagasid ja täna juba Tiina suhtleb endast 10 aastat noorema õega, kelle olemasolust ei olnud tal aimugi. Uudist teada saades võttis lausa pisara silma. See on tõesti üks imeline tunne! Rõõmustan koos sinuga, kallis Tiina!

  No, ja nüüd siis on ka järgmiseks neljapäevaks tööplaanid tehtud, Pärnu Toimetulekukool , Eve, Maris ja Kaidi, oodake meid ( Janek Muru, Kerttu Rakke, mina, Germo ja Tiina Azojan) külla! Aitäh, kallis Janek selle imetoreda uudise eest!


Ikka valgust ja selgust teie ellu, kallid sõbrad!


10.03.2016.a.
Vana-Rääma