Linnujälg liival

    23. märtsil oli minu kalli sõbranne Maire Haasa 6. surmaaastapäev. Maire oli kaua aastaid Pärnu luuleklubi "Luuletaeva-Latern" eesotsas, kuhu klubisse ka mina toona kuulusin. Reedel sain tema luuleraamatu "Linnujälg liival" omanikuks ja eile lugesin selle lausa ühe hingetõmbega läbi, kuigi silmad olid pidevalt veekalkvel...Praegugi, neid ridu kirjutades tuleb klomp kurku ja tekib küsimus "miks küll?"

  Kui palju oli neid kordi, kui mina, toona elades Lavassaare alevis, Maire kõne peale lausa viimase raha eest linna sõitsin, et talle raskel hetkel toeks olla. Me olime väga head sõbranned ja ma ei suutnud talle selga pöörata ka siis, kui ma ei saanud temaga nõustuda. Maire Haas, luuletajanimega Tulilill on ja jääb alati minu südamesse ja tema luule elab edasi ning mälestused temast on elavad.

  Julgen väita, et murdosa tema loomingust sündis otse mu silme all. Näiteks need luuletused sündisid Endla teatri saalis raamatuaasta konverentsil, kus me koos käisime.

  Maire oli sündinud juht, kes oskas teatud teemad peensusteni lahti lahata ja tegi seda tõelise innukuse ja kirega. Ta oligi üleni kirglik naine, otsekohene ja tark, kelle võtsid Inglid oma tiiva alla just siis, kui ta oli ennast leidmas, oli jõudnud jälile tõele, millele ta kogu oma elu vastust otsis.

   Üks põhjustsest, miks mina "Luuletaeva- Laternast" (klubi nime ristiisa on Urmas-Armas- Ingel Tigane alias Pilukelluke) lahkusin, oli just Tulilille lahkumine klubi eesotsast. Minu jaoks ei olnud peale seda klubi enam see, sest see oli Tulilille nägu. Hakkasin 2010 aasta lõpus ajama, toona koos Birgit Perviga "oma rida" ehk korraldama Pärnu kirjandusõhtuid, mille kuues hooaega kestab tänaseni ja kirjandusõhtud on väga edukad.

2006 aastal, Pärnumaal, Murru külas, Kase talus luulelaagris

   Tulilille luule on minu südames omal kohal ja sinna ta ka jääb, jääb seniks kuni me maailmalõpu kohvikus kohtume,,,kunagi.

Luuletaeva-Latern oma parimatel aegadel, Kase talus. Tulilill kekel, kübara ja oranži särgiga

16. 03. 2001. a Pärnus, Chaplini kunstikeskuses kirjanik Juhan Saarega kohtumas.
Sellest kohtumisest on mul autogramm, telefoninumber, tema Tallinna aadress, Vilsandi aadress ja luuleraamat " Elu ikka ühekordne" koos pühendusega. Teisel pool seisab tuntud Pärnu luuletaja Maire Haas ehk Tulilill. Mõlemad on kahjuks tänaseks pilvepiiril, lehvitan neile...

  Armastan sind, kallis sõbranne!


27.märts. 2016.a.
Vana-Rääma