esmaspäev, 7. märts 2016

Sonett Holaööle

   '

            ...

Ta flirtis keset suvist heinapõldu üks naine-siivas, nõtke pihaga lõi tantsu hanguga ja rehaga Ta juuksed vaevu puudutasid õlgu
Kui päike taamal metsa taha vajus ja vargsi ligi hiilis holaöö sai lõppenuks ta vilgas päevatöö Ta leidis ennast öises vihmasajus
On heinapõllust saanud puustusmaa ei ole metsa kuhu peituks päev ka rehapulgad kõdunend on mullaks
Ei hangu vaja enam kõnnumaa Ei hõbedat saa iial muuta kullaks ka siis kui eluõhtut aknast näed

07.03.2016.a. Vana- Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar