Juhhuuu, suur juubel, 300 rajapäeva! Ehk siis arvesse ei lähe jalutamispäevad jne ... Kepikõnnitud on nüüd 300 päeva ja täna kepikõndisime 8,2 km ja 13500 sammu. Mõnus oli. Soe oli. Jääväli on üksnes meie maja juures ja kesklinna silla juures, rada oli suhteliselt normaalne ja pooleli jäite- ja lumevaba. Paaril korral vaid libisesin, Germo ka korra. Aga hoiatuseks, see sild, mis jääb endise Visu lähistele, seal on auk sees, olge ettevaatlikud! Jalgratturid eriti. Ega peale meie eriti kedagi rajal ei sportinud, küll üks rattasportalne, üks kiirkõndija ja üks jooksja. Aga kalamehi on jõejää tuvlil, küll rohkem tegutseb neid uue silla lähistel, kuigi jääl on vesi peal jne ... Õnneks on Jaansoni rada ka koerajunnidesst vaba. mida ei saa öelda Voorimehe lõpust alguse saava kergliiklustee kohta, seal ei saa istuda ega astuda, kõik kohad kange täis. Koeraomanikud võiks mõelda enne, kui endale lemmiku soetavad. Jube! Ja lume sulades turritab neid üha rohkem sealt välja. Sulabki just, sest 2 km enne kodu hakkas vihma sadama ja ma usun, et vähemalt Pärnus on ilm plussis. Mis seal ikka, enesetunne on ülihea, ei mingitki väsimust. No ma öösel kella kaheni asjatasin luuleraamatute käsikirjadega ja peale kirjatööd ma pean liikuma saama. Minge liikuge teie ka! Ja ma taas kordan ennast, ma pole talvelaps, ei naudi seda aastaaega, aga kannatan ära ja otsin tegevust, mis mulle sobib, nii täidan ennast ikka ja üha positiivse energiaga. Imeline aasta lõpp. Aitäh, maailm! 29. detsember 2022.a. Vana-Rääma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar