Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
teisipäev, 13. detsember 2022
Uuel aastal uue hooga ehk muutused
Kuna blogi on avalik, siis alates uuest aastast jagan siin üksnes raamatute arvustusi ja kepikõndimisi, aga ilma jäädustusteta endast. Vaid minu fb sõbrad näevad fb ajajoonel minu isiklikke asju. Fb sõbrad on ka mu pärissõbrad. Teised ei pea minu eluga kursis olema. Eriti negatiivsed inimesed ja paadunud kurjategijad. Pole vaja. Lisaks on mulle ja mu perele tehtud selline kaitse peale, et need, kes meile halba enegiat saadavad, saavad selle kõik endale tagasi. Mis juhtuma hakkab selle eest mina juba ei vastuta. Eks need ise teavad, kes siunavad. Pärast kellelegi kaebama minna ei ole, oma süü. Meie oleme õnnelikud, olge teie ka, kes te elate oma elu ja olete positiivsed. Negatiivsed inimesed olen oma elust välja heitnud ja neile enam siin kohta ei ole. Lisaks, kui ma veel kuulen laimu siis ... juba olen artikli kirjutmisega algust teinud ning selle ilmumine on üksnes ühe kliki kaugusel. Vihkan valetamist, silmakirjalikkust ja teiste elu elamist. Nii kaitsen ennast ja oma pere saatanliku energia eest, sest seda energiat joodikud endas kannavad ja välja kiirgavad. Aga oma sõpradele soovin head ja ainult head. Õnneks on mul palju sõpru ja veel rohkem häid tuttavaid, kes minusse usuvad ja on meie pere jaoks alati olemas. Teie oletegi mu pere. Aitäh! Lisaks kuuluvad minu perekonda veel mu ämm Helmi, mu kallis Urmas, mu poeg Geio, poeg Germo, vend Mati ja poolvend Heiki. Lisaks on mu heade sõprade hulgas ka mu lähisigulasi, kellega aktiivselt suhtlen. Teie olete ka osa minu perest. Kunagi oli mu pere suurem, aga kallis Ema, keda enam aastaid ei ole, ennustas ette, et kui ükskord teda enam ei ole elavate kirjas, meie pere (õed-vennad) laguneb koost, lõhe oli juba enne sees. Nii ongi läinud, aga jäävad alati need, kes peavad su elus olema, mitte need, kes ennast sinust paremaks peavad ja siunavad ning teevad otsuseid, mis võivad lõhestada pere. Lisaks vale vajub ja tõde tõuseb, sestap tahaks koputada mõne inimese südametunnistusele, et ta ei saaks asjadest valesti aru, ei tõlgendaks asju valesti ning vaataks enda sisse, sest tihtilugu endaga pahuksis olles inimene teeb impulssiivseid otsuseid ega suuda hiljem ka iseendagagi toime tulla. Olen selliseid inimesi kohanud ja mul on nendest ka kahju. Aga tavaliselt saab inimene ise ennst aidata. Jah, minu viga on see, et ma usaldan inimesi liiga palju, või usaldasin, sest tänaseks ma väga valin keda oma elu lasen ja keda mitte. See aasta ei ole olnud kerge, poja ränkraske haigus, koos võitlesime ta tervise pärast ja võitsime. Hea tunne on. Mida see näitab? Et prioriteedeid on paigas ja meie elu on positiivne. Lisaks enda tervise paranemine, operatsioon ja juba 30 kg kaotus. Tunnen ennast 20 aastasene ja õnnelikuna. Ja ka oma firma tegemine, mille alt ka toimiv kirjastus ning juba käib töö mu raamatute ilmumise nimel. Pole enam ühelgi naabrimutil kobisemist, aga noh, mis ma ikka joodikute peale aega raiskan, nad on haiged inimesed, vajavad abi. Aga "joodik" ütlen ma otse välja, sest minu mustamine jätkub, aga kordan eelpool mainitut, kõik mida teed mulle, saad tagasi! Ühesõnaga ma olen õnnelikum kui kunagi varem. Minu elu on läinud täpselt nii nagu ma seda olen soovinud, läbi tähtede valguse poole ja ikka edasi. Armastan teid, mu kallid sõbrad ja mu üliarmsad pereliikmed! Tänu teile saan ma olla mina ise! 13. detsember 2022.a. Vana -Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar