Veidikene toitumisest

See postitus on teile, kes te minu pärast mures olete ja küsite kas ma söön, mida ma söön ja kui palju ma söön. Muretsemiseks ei ole põhjust. Täna näiteks tuli praetud maksa isu peale, sõin ka seda. Olgu mainitud, et mu organism kannatab üksnes kookosrasvaga praetud toitu. Ja ma söön praetud toitu üliharva, vast 1-3 korda kuu jooksul. Ei söönud ka enne oppi. Maksa praadisin ära (kasutan maksa praadides tavapipra asemel alati sidrunipipart) ja siis seal samas ka sibularõngad ning hapukoore või toidukoore asemel kasutan tavalist piima, jahu mitte, sest jahu ma ei talu ja üldiselt pole jahu ka kasulik. Muidugi oleneb ... Portsjonis on: * pool keedukartulat pool keeduporgandit 2 maksatükki (loomamaks) sibularõngad 3 viilu hapukurki ( ei pea enam kurki koorima) P.S. Hirmus praemaksa isu oli, tõstsin sellise portsu, aga sellest jõudsin ära süüa pool. Organism ise teab ja tunnetab kui palju soovib. Simba rõõmustas teise maksatüki üle väga ning Germo sõi sellest portsust pool ära. Õige oleks olnud: * veerand kartulat veerand porgandit 1 tk maksa NB! 4 kuud on operatsioonist möödas ja ma söön tavatoitu, muidugi sellist, millega organism lepib. Igaühel on see erinev. Kuigi ma toitun tervislikult juba alates aastast 2019, siis ikkagi osad toidud ei sobi enam. Ja ebatervislikku toitu ma peaaegu ei tahagi. Kuigi mõnikord patustan ka, lõhe sobib ju kõige paremini saiaga ja eile sõin ma ühe viilu lõhesaia ning täna ka. Ühest viilust piisab. Algul üritasin röstsepikut süüa, no ei sobi. Urmas kinkis mulle veel spetsiaalselt rösteri ka selle tarvis, aga ma pole iial armastanud röstsaia, ei sobi see ka nüüd. Täna sõin esimest korda ka supilusika täie tatart, siiani see alla ei läinud. Olin enne harjunud igal hommikul kaerahelbeputru sööma, praegu see ei sobi veel, sestap söön hommikuti 1 viilu (riisitatra)lõhekaletti ning 1 banaani. Kreeka jogurt ja kõikvõimalikud kodujuustud on mulle vastunäidustatud, olen erinevaid katsetanud, lähevad kõik külmkapis lausa halvaks.. Mitte üksnes mina, ka Germo ei armasta neid. Sestap pean väga arvestama kuidas vajalikku valku toidust kätte saada. Söön 4 korda päevas ja korraga 100-200 grammi, sest nüüd mahub juba 300 grammi, aga ma ei taha lihtsalt. Ükskord sõin 250 grammi ja mul oli pärast väga raske olla, nagu kunagi, kui kõht sai ääreni täis õgitud. Mulle piisab ka sellest kui söön üheks söögikorraks üksnes proteiinibatooni. Joogi ja söögi vahet hoian 20-30 minutit, kuigi nüüd ei aja ammu enam oksele kui vahetult peale sööki toidulisandeid rohke veega võtan. Dumping sündroomi õnneks mul ei kujunenud, kuigi esimetel kuudel mingil kolmel või neljal korral oksendasin toidu välja. Ühesõnaga kõik toimib kenasti, ma tunnen ennast väga hästi ja olen üliõnnelik, et rasvumisele lõpu lasin teha ja selle operatsiooni kasuks otsustasin. See on üks parimaid otsuseid, mille olen viimasel ajal langetanud. Hoidke ka teie ennast ja toituge tervislikult ning kindlatel kellaaegadel! Täna käisime ka armsal Terjel Tammistes külas. 18. detsember 2022.a. Vana-Rääma