Eile sain loetud kirjanik Lea Jaanimaa viienda romaani "Jõulud juulis," mille lugemise jaotasin 3 õhtu peale, sest muidu oleks jäänud nii mõnigi öö magamata. Nüüd saan uhkusega öelda, et olen läbi lugenud kõik kirjanik Jaanimaa raamatud, 5 romaani, lasteraamatu MAYA ja jutukogumiku "Vikerekaare taga ja ees." Kõik raamatud on ka pühendustega ja lähevad mu eriliste raamatute riiulisse. See romaan pajatab hüljatud noore naise elust, kuhu on põimitud ka aktuaalseid aegu, pandeemia, piirangud jne ... Põnev lugu ketrab ja viib sind enesega lausa nii, et raske on raamatut käest öökapile panna. See ei ole romaan neile, kes ootavad kiiret kulgu, pigem kulgeb kõik ettevaatlikult ja aeglaselt, aga õnneks lõppeb kõik kenasti. Ei tahaksi rohkem reeta. Mulle raamat väga meeldib ja olen väga tänulik selle eest. Aitäh, kallis Lea! Soovitan kõigil lugeda ja kopeerin ka siia raamatukpoe lehelt tutvustuse. / Blogger ei lase endiselt taandridu panna, sestap on tekst ühe pika joruna kirjas/ Ootamatusteks pole me keegi nii valmis, et oma eluga joonelt edasi minna.
Lugu räägib ühe mahajäetud noore naise Eleriini väga kiire tempoga kulgenud aastasest perioodist. Viimane pool aastast satub aega, kus mitte keegi mitte midagi ei tea. Päeval, mil kuulutatakse välja ülemaailmne pandeemia ning Eestis eriolukord, valib Eleriin oma Itaaliast haigena saabunud ülemuse peitmiseks saladustest tiine Kesk-Eesti metsatalu. Rahu asemel seab ta ohtu paljude inimeste elud. Mis selles metsatalus ikkagi toimub? Mis seos on hiigelsuurel kasvuhoonel ja kavandatud kahel atentaadil? Eriolukorra lõppedes, kui ennustatakse sügisese teise laine tulekut, peavad loo kangelased, üks edukas eksklusiivseid brändikaupu müüv firma ja bussitäis Soome pensionäre maha ühe korraliku jõulupeo. Etteulatuvalt juulis ja ikka metsatalus. 16. juuni. 2022.a. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar