Täna on nii ideaalne ilm rajal kepikõndimiseks, ei külm, ei palav. Rajalt me ka tulime. Naabritüdrukud olid samuti sportimas. Hommikul korra liikus mõte merevette minemise suunas, aga arvan, et Germo jaoks on 19,2 veel külm, mina ise läheks juba 17 kraadiga. Ootame veel veidi, kuigi juba kibelen. Aga õnneks saab seniks rada nautida, 4,1 km ma naudin, üle selle on hetkel minu jaoks liig. Reedel ja laupäeval müttasin (mõlemal päeval) 5 km maha, hüppeliigesed olid pärast oioioi .... Aga kui sa oled harjunud üle 5 aasta kepikõndi harrastama, soovid sa seda teha tihti, muidu oleks nagu midagi elust puudu. Jah, ma tean, et ma ei tohi hetkel üle pingutada ega jõusaali minna (juba plaan oli) aga saan veidikene ikka kepikõndi harrastada. Kaal kõigub, ühel nädalal olen 2 kg kergem, teisel 2 kg raskem, ja raskust on lisandunud palju, kuid juba on plaanid paigas, millest kunagi ka pajatan. Peaasi, et endal mugav on ja tahtejõudu jaguks ning usku vähemalt endasse. Ja mul on ka ju Germo, kes samuti tunneb rajal käigust puudust. Täna ta hakkas juba hommikul kordama ja tahtis peale sööki kohe minna, aga ... eelistasin õhtust kepikõndi, sest eile õhtul sain ülipõneva romaani kätte ja panin selle öökapile alles kell 3 öösel. Täna jätkan lugemist. Meie oleme rõõmsad, olge teie ka! 13. juuni. 2022.a. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar