Rada 138. päev

 Täna kepikõndisime muulile. Mõne kuu eest avati laudtee, mis viib Pärnu kesklinna muulile. Seda oli Pärnule väga vaja, sest tegelikult saab muul alguse veel varem, aga sinna on raske pääseda. Nii jooksebki laudtee paralleelselt muuliga, aga loomulikult ei ole see 2 km pikk, nagu muul on.

 Terasem vaataja näeb isegi kahte muuli, sest paralleelselt kesklinna muuliga jookseb ka Vana-Pärnu rannast üks muul merele.

 No muulil me just kepikõndida ei saanud ja laudteel oli ka raskusi, sest keppide otsad kipuvad laudade vahele kinni jääma, aga ma usun, et mingi 4 km me kepikõndisime täna ikka. Pedomeetrit kaasas ei olnud, sestap ei teagi täpselt kilomeetrite pikkust, aga see polegi väga oluline. Oligi plaan vähem trenni teha, aga õnneks on tänaseks mu säärelihas korras, ei krambita. Eilseslt kuusekasvu tinktuurist oli ilmselgelt kasu. Lihas pole täna isegi valus enam.

 Muul on hetkel veel pooleldi vee all (laiuselt) ja ega meil ei olnudki plaanis selle lõppu kepikõndida, sinna soovitatakse jalutada noorpaaril ja suudelda, aga ma panen kohe mõne teksti pildina üles, saate ise lugeda.

 Enesetunne on ülihea ja selle nädala esimene kepikõnni päev on kirjas.

 Liigu sinagi!

Fotod:

minek üle keslinna silla

sild Jahisadamasse

Jahisadamas

mu lemmikmännid

ajalugu...

algus...

taskud seal...

paralleelselt muuliga...

...

muulil...

siit algab ja siin lõppeb laudtee...

pilk ajalukku...

laudtee lõpus saab ka rattaid parkida

väike puhkus...

muulilt tagasi...

kohtasime Anne-Marit

umbes 400 m veel koduni, taevas kisub süngeks...

25. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

KÜPSISEPARADIIS 2 EHK MASKID JA MASKOTID - Kerttu Rakke

 Öösel kell 00.38 sain loetud Kerttu Rakke romaani "Küpsiseparadiis 2 ehk maskid ja maskotid."
See raamat ootas ligi 2 aastat mu öökapil lugemist. No, ma olen paras raamatukoi, ei oska ilma lugemata ööunele ka jääda, aga mul on kombeks osasid raamatuid nii-öelda magustoiduks hoida. Need nagu peaks kogu aeg mu silme all olema.

 Umbes aasta eest lugesin läbi selle raamatu esimese osa "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud," millest ka blogisin. Nagu mul ikka kombeks on.

 Küll oli vahva kohtuda, juba esimesest raamatust tuttavaks saadud tegelastega! Möödunud oli 8 aastat.
Selles raamatus sünnitas Cärolyn endale tütre. Tütre isaks oli tõusikust poliitik, kes ei saanud oma elugagi hakkama, kelle vanemad tegid pojale kõik puust ette ja värvisid punaseks ka. Kohutav tegelane see Mihkel! Aga no nii usutavalt kirjutatud, nagu oleks kellegi elulugu paberil.

 Annika on ikka Annika, lootusetu pedant ja ülemõtleja. Ta küll püüab uue sõbranna Agnese abil ennast muuta, aga ...asi võtab üldse ootamatu pöörde. Millise? Lugege ise!

 Tia on väga koloriitne tegelane, huvitava karakteriga, aga samas üks targemaid ja kavalamaid küpsiseid selles raamatus. Tõsi küll, ta on ka kõige pahelisem, sest vein, savu ja joint on tema lahutamatud kaaslased. Lisaks on ta ka biseksuaalne ning ei löö paljude asjade ees risti ette.

 Karin jääb selles osas pisut tagasihoidlikumaks tegelaseks, aga raamatu viimases peatükis saame teada mis on selle põhjuseks.

 Väga hariv, haarav ja põnev raamat! Soovitan kindlasti lugeda!
Ausalt öeldes on mul väga kahju, et need tegelased lahkusid eile õhtul mu elust, tahaks veel teada nendest. Aga samas on mul see raamat nüüd eriliste raamatute riiulis olemas ja võin vajadusel veel lugeda.

 Aitäh, hea Kerttu, selle põneva emotsiooni eest! Nüüd tahan väga juba "Häbi" tunda!

Hetkel on see raamat Rahva Raamatu poodides müügil poole hinnaga! 50%

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

KÜPSISEPARADIIS 2 EHK MASKID & MASKOTID

Autor: KERTTU RAKKE

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 2 Google +0  0 Share0

Raamatust „Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud“ tuttavaks saanud tegelased Karin, Annika, Tia ja Cärolyn on nüüd kaheksa aastat vanemad. Maailm on muutunud, tuleb ka ise muutuda. 

Järjest olulisemaks saab vajadus teeselda, tõmmata pähe mask, et ümbritsevat endale ja teistele ilusamaks valetada. Mõne jaoks on mask stardipakuks, mõnele turvapaigaks, mõnele aga ei mahu valitud mask üldse pähe. Selle kõige juures küsitakse endalt ka igavikulisemaid küsimusi: kust läheb piir üksinduse ja üksilduse vahel? Kus lõppeb positiivne mõtlemine ja algab enesepettus? Mis vahe on unistustel ja soovmõtlemisel? Kas need, kes sind aidata tahavad, on alati sõbrad? Kas hea ja õige peab alati olema igav? 

– Kui julgetakse ilma hirmuta iseendale otsa vaadata, tulevad ka vastused.

ISBN	9789949984053
Ilmumisaasta	2017
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	480 lk
Mõõt	250x175x25 (mm)
Kirjastus	MITU JUTTU OÜ
Lisamise aeg:	06.03.2017  18.999.49 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 9.49 € Kaupluses: 9.99 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: täna 25.03

25. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

Rada 137. päev

 Nii ilus kevadilm lausa hüüdis rajale. Jah, täna kepikõndisime teisi teid pidi, sest meil oli asja Piiri tänavale ja siis ma otsustasingi, et mööda tänavaid on natuke tuulevaiksem trenni teha ning me Jaansoni rajale täna ei jõudnudki, aga koju jõudes, näitas pedomeeter 8,2 km.

 Kolmandal kilomeetril tõmbas jalg krampi, pidin tükk aega masseerima. Neljandal ja viiendal kilomeetril tõmbas taas. Aga peale masseerimist läks üle, kuigi siiani on lihas valus. Aga ma määrisin seda kuusekasvutinktuuriga, ehk taastub. Sai vist natuke üle pingutatud, aga hirmus tempo oli sees. Vahel juhtub.

 Magneesiuimi võtan igal õhtul. Ja täna sain juba päikeselt d-vitamiini ka. Üldislt ma väga ei põe, kui homseks juba lihas taastunud on, oleme taas rajal.

 Kerge väsimus tekkis ka, aga lõunaunest ei tulnud siiski midagi välja, natuke vedelesin ja olen üsna värske. Germo polnud ilmselt isegi väsinud, sest tiirutas veel hoovis ringi. Aga ta on minust peaaegu poole noorem ka.

 Loodame, et ilmad lähevad veel kevadisemaks, aga plaan on vähemalt 2 päeval nädalas rajal olla, sellel nädala juba olime.

 Fotod:

Ilvese tänaval...

Piiri tänaval

Lille tänavalt n-ö. üles...

Kas siin asetses kunagi Piiri-kivi? (Piiri tn lõpp...)

väike istung...

toon toonis...

kand ja varvas

Pärnu pikim maja - KULDNE KODU

Terje ja 12-aastane Sämmi olid ka rajal :)

nunnu Sämmi

peaaegu kodus, Tallinna mnt

oma valmistatud kuusekasvu tinktuur

24. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

Kirjtasin "Nelli Teatajasse" Marcost loo

 Täna ilmunud "Nelli Teatajas" on lugu strippar Marco Tasasest. Selle loo autor olen  mina.
Kahjuks on juba pealkiri eksitav. Lisaks loeb artiklist välja, nagu poleks Marco ise endale laulusõnu kirjutanud. On. Väga palju laulusõnu on ta oma lugudele kirjutanud.

 Minu artikkel on alles, see, mille sellele ajalehele saatsin ja seal on kõik hoopis teisisti. Aga kuna ma olen selle ajalehe kaasautor, siis vabandan Marco Tasase ees "Nelli Teataja" nimel. Loodan südamest, et sellised eksitavaid asju enam ei juhtu.

 Mustand on mul alles.

 Aga kuna mul on kombeks kõik oma artiklid blogisse jäädvustada, saab see ka siin olema.

Loetav ka veebis ning SIIN!

Fotod:

...

..

...

...

22. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

EESTI "KULTARANTA" - Lea Rand (koostaja)

 Mõnikord juhtub nii, et minuni jõuavad ka raamatud, mida poodides müügil ei ole. Või see siiski on? No ma Rahva Raamatu lehelt ei leidnud.
  Suured ja siirad tänud sulle, armas Lea Rand, selle väga põneva jalutuskäigu eest! Jah, just Lea on teinud ära suure töö, koostanud raamatu "Eesti "Kultaranta."

 Ka mina tean, mida tähendab raamatu koostamine, see on suur ja vastutusrikas töö. Raamat ei sünni üleöö!

 Ma sain väga palju targemaks, kohe väga-väga palju! Nüüd ma isegi mõistan, miks armsal Toilal on kohe väga eriline aura, tunnetasin seda ligi 4 aastat tagasi, kui käisin just Lea kutsel Toila raamatukogus oma raamatuid esitlemas. Tahtsin hommikul küll veel Toilaga tutvuma minna, aga olin öösel haigestnud ja ei saanudki. Tahtsin näha Toila imelist loodust lähemalt ja kindlasti ka Oru parki, kuid ma usun, et see võimalus ootab mind veel ees.

 Umbes kuu aja eest kolis mu kirjutamisel oleva romaani peategelane Toilasse elama, no ta armus sellesse asulasse, nagu minagi. Nii ma siis hõikasin, et ma vajan Toila kohta rohkem infot ja armas Lea saatis mulle raamatu. Nüüd oleksin justkui päriselt kogu Toila läbi käinud. Aitäh!

 Tänu sellele raamatule sain ka teada ka kaugest Eesti ajaloost, mis mind väga paelub. Ja nüüd tahaks Igor Severjanini teoseid lugeda, sest see, raamatus avaldatud luuletus juba meelib mulle. Pealegi on Toila lähistel sündinud, paljude teiste kuulsate inimeste hulgas, ka režissöör ja näitleja Kaljo Kiisk. Tema ema Els Kobbel töötas kunagi ka Toilas kooliõpetajana. Isa Karl Kiisk töötas noorena Toila veskis. Aga kõigest pikemalt saab lugeda raamatust.

 Ja no see Oru loss, park jne...ma olin lugedes kuidagi väga õiges kohas ja õiges ajas. Ausalt!

 Mul on siiralt hea meel, et mu romaani nimitegelane just Toilasse kolis! Lisaks elab mul seal veel mõni hea tuttav. Tervitusi teile kõigile! Koos kallidega.

 Aitäh!

see raamat läheb eriliste raamatute riiulisse, pühendusega ju :)

lõik Kaljo Kiisast...

21. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

Veel üks Ingel jõudis meie koju

 Mul on nüüd esimene vildist ingel kodus, aitäh, armas Irene! Ja tänud üldse, et sa mul olemas oled, mu armas toimetaja! Ja Germo käib nüüd Nässuga mööda tuba ringi, ajavad koos Simbat taga. Tema ka nii õnnelik! Irene nimelt heegeldab väga kauneid mänguasju, nii neist ühe omanikuks Germo saigi ja ristis koera kunagise vanaema koera järgi  - Nässuks.

 Las fotod kõnelda, mina tegelen nüüd kirjatööga edasi.

eriti rõõmustas Ingli üle perekass Simba, kes üritab seda kogu aeg pihta panna

meie uued pereliikmed

Germo ja Nässu

Inglid omakeskis...

Ahjaa, nüüd on mu kollektsioonis lausa 17 inglit! Nad ise jõuavad mu koju, ausõna.


20. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 136.päev

 Täna saime lõpuks rajale. Ma pean ju kombineerima oma aega ja sellepärast oleks armas, et need, kes lubavad külla tulla (kasvõi raamatute järgi!) ka tuleks, või annaks teada, kui ei tule. Muidu ma ootan ja ootan ja ei saa omi asjatoimetusi teha. Nagu eilegi. Kuigi tänane ilm Pärnus on kohutavalt tuuline, läksime me siiski rajale. Tunnen, et vajan liikumist ja need tagasi tulnud kilod tuleb maha kepikõndida.

 Läbisime kõigest 4,4 km (vist), sest tuul oli liiga vali, nina, lõug ja kintsud külmetasid, niimoodi nõelus see tuul, et algselt plaanidtud 6 km jäi kepikõndimata. Samas oli nahk nii märg. Loodame, et me külma siiski ei saanud. Peale blogimist teen tule pliidi alla ja soojenen üles. Ja siis juba ootan ühte armsat inimest külla, kes vähemalt tuleb.

 Mul on ju mõned kilod ka veel tagasi tulnud, võttis juba teisel kilomeetril võhmale. Eks tuul tegi oma töö ja mantliga pole ka just kõige mugavam, aga mul ongi oma rajamantel.

 Germo ei kurtnud üldse, oli ülirõõmus ja muudkui lollitas. Tahab ju temagai liikuda rohkem, kui oma hoovis. Ja eks ole temalegi neid kilosid turjale tulnud.

 Mis seal ikka, üks päev jälle kirjas! Vähemalt enesetunne on mõnus. See ongi tähtis.

 Mõni foto ka, nagu ikka:

tundub vaikne, aga tegelt on meeletu ja nõeluv tuul rajal...

rajal

Sõudeklubi juures...

2 km läbitud...

olin, olin sisse pakit...

tagasi tulime Rääma tänavat pidi

20. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

24 PÄEVA UUE JA PAREMA ELUNI - Meelike E.-Villup

 Väga raske on kirjutada arvustust raamatust, mis sind kohe mitte üldse ei kõneta. Väga raske...
Olen tänaseks läbi lugenud kõik "Mõni õhtu romantikat" sarja raamatud, ka sama autori eelneva raamatu, mis kõlbas lugeda, aga...See on minu jaoks üks nõrgemaid. Ühesõnaga ma ilmselt oleksin pidanud lugemata jätma Meelike E.-Villupi raamatu "24 päeva uue ja parema eluni."

 Tohutult vasturääkiv raamat! Peategelane Aili on ilmselt, kas bipolaarse tervisehäirega, või vähemalt labiilse tervisega. Mitte ükski 27 ega 28 aastane ei käituks nii, nagu tema. Pigem nii labiilsed on õrnas eas, et puberteedieas mürsikud, kellele elamine teeks justkui valu, kelle hormoonid möllavad ja maailm tundub ebaõiglane koht tema jaoks.

 Aili on kohati nagu valusas eas pubekas ja siis nagu elatanud naine, täiesti vastuoluline tüüp, kes oma vigu ei näe, ega ka ilmselt ei tunnista, aga teisi sildistab küll. Lisaks ei oska sellises eas naine süüa teha, appi!

 Siis teeb ta sõbranna ettepaneku elumuutusteks, kuid ei suuda oma sõbranna Aili elumuutustega ise leppida. Ka kahtlane tüüp.

 Lisaks on raamat kohati kaootiline ja tohutult igav, romantikast ei midagi! Ja kindlasti ei ole tegu romaani, ega jutustusega. See on igav ja veniv, mitte kuhugile viiv novell, mis ei andnud vähemalt mulle midagi juurde, pigem võttis. Imestan, et selliseid tegelasi isegi olemas on, aga õnneks on see raamat fiktsioon ja sai ruttu läbi, lugemiseks kulus kõigest poolteist tundi.

 Läheb kõige igavamate raamatute punti, sest see ta minu jaoks on. Vabandan oma teravuse pärast, aga kirjutan raamatublogisid just selliseid, millise emotsiooni nad mulle andsid.

Jah, ka minu romaan "Rist teel" ei ole ilmselt paljudele vastuvõetav, aga see on vähemalt neile õpetlik, keda nn nõiateema huvitab, aga...No ma luuleraamatutes peidan ka mõne nõrgema luuletuse tugevate vahele, aga...

See Villupi jutuke sobiks pigem blogipostituseks...

24 päevast annab kohe kindlasti raamatu kirjutada! Ka kahest ööpäevast annab, nagu Urve Tinnuri on kirjutanud ülipõneva romaani "Kaks ööd mahajäetud majas." Seega...

Sorry, halb raamat!

Rahva Raamatu lehelt.

Raamat

24 PÄEVA UUE JA PAREMA ELUNI

Autor: MEELIKE E.-VILLUP

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 1 Google +0  0 Share0

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni? See selgub juba raamatus.

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni” on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja ,,Mõni õhtu romantikat” 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coachi tegevusel saab silma peal hoida blogis www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

ISBN	9789949732159
Ilmumisaasta	2019
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	136 lk
Mõõt	190x130x9 (mm)
Kirjastus	HELI KIRJASTUS
Sari	MÕNI ÕHTU ROMANTIKAT
Lisamise aeg:	14.03.2019     15.2014.44 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 14.44 € Kaupluses: 15.20 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 20.03 19. märts. 2019.a. Vana-Rääma

MAARJAMÄE LOSSI KUMMITUSED - Aime Maripuu

 Oehh! Mõni raamat võiks poole pakem olla! Ma sain siit selle "vau" efekti kätte! No väga,väga põnev lugemine oli, igatahes! Tegu on siis Aime Maripuu lühijuttudest ja novellidest koosneva raamatuga. Kokku on raamatus 9 jutukest.

 Küll on sellel autoril rikas sõnakasutus ja põnev kirjakeel! Täiesti erakordne ja müstiline! Tohutult paelus mind! Päriselt! See on PärisRaamat!

 Kui ma möödunud öösel seda lugesin, sundisin enne kella 4 raamatut käest panema, kuigi oleksin vast lõpuni lugenud. Hommikul tuli natuke varem tõusta, üks sõit ootas ees ja see distsipilneeris mind õnneks. Head raamatut ju ei saa mitte käest panna!

 Kui sa tahad oma ellu müstikat, tahad hallist argipäevast eemale, võta ja loe seda raamatut! Niivõrd põnev! Tõsieluline, reaalne jne... Autor on sündinud 1934. aastal ja nii-öelda pealugu "Maarjamäe lossi kummitused" on ka kirjutatud tõsielu ainetel, nende kummitustega kohtus autori lihane tädi. Põnev! Põnev! Põnev! Ei reeda rohkem, raamat on ülisoodsalt ka müügil, tasub osta ja lugeda!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

MAARJAMÄE LOSSI KUMMITUSED

Autor: AIME MARIPUU

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 2 Google +0  0 Share0

Aime Maripuu uuest raamatust võib leida tundelise tüdruku hirmujudinaid tekitavaid lapsepõlvemälestusi, noore naise kummalise ja üllatusliku enese otsimise ja leidmise loo ning salapärase loo Maarjamäe lossi kummitustest. Kirjanik ütleb, et kõigil neil lugudel on tõepõhi all, kõiki neid enam või vähem müstilisi sündmusi ja juhtumusi on kogenud ta ise või tema lähedased.

ISBN	9789985656938
Ilmumisaasta	2008
Keel	eestikeelne
Formaat	Kõvakaaneline
Lehekülgi	140 lk
Mõõt	212x135x15 (mm)
Kirjastus	EESTI RAAMAT
Lisamise aeg:	30.04.2016  3.79 3.60 € Lisa Lisa Osta Kaup kätte: Kiirtellimusega: esmaspäev 18.03

16. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

MÄRKMIK - Heldur Lääne

 Sain just loetud Heldur Lääne raamatu "Märkmik." Ma ise nimetaksin seda raamatut salmikuks, mitte märkmikuks. Kooliajal sai salmikuid peetud, üks neist on mul siiani alles. Sai lastud sõpradel sinna salme kirjutada ja salmide juurde pidikesi joonistada. Umbes selline on ka see Helduri raamat.

 Nagu ma alati otse blogin ja iga oma arvamuse välja ütlen, teen seda ka nüüd. Suurem osa luuletustest on konarlikud, algus on väga hea, juba loodad, et tegemist on nn luulepärliga, aga lõpp vajub...vajub kohe väga ära ja läheb vinklist välja. Läheb ka riimist välja, mis on kurb.

 Liiga palju tehnilisi sõnu! Tehnilised sõnad ei ole poeetilised ja ei kõlba luule (kon)teksti mitte kohe. Ka ei kõlba sõna "okse," mida, paraku leidub selles raamatus palju.

 Raamatu viimane veerand mulle täitsa meeldib. See koosneb erootika- ja armastusluulest. Tundub, et see stiil sobib autorile kõige paremini. Aga kahjuks taas väga hästi alanud luuletus jääb lõputa või vajub lõpp ära...

 Ma küll ei tea kes selle raamatu illustreeris, aga need illustratsioonid meeldivad mulle väga, kohe palju rohkem, kui raamatus olevad luuletused. Ja väga põnev oli ka see, et osad illustratsioonid korduvad mitme luuletuse juures ja sobivad, sobivad päriselt! Luule olemus ongi mitmeti loetav või võetav või arusaadav, sestap ei pea illustratsioon olema n. ö. üks ühele.

 Mind pani see raamat veidi nostalgitsema, sest kunagi ma kirjutasin laulusõnu üles, lõikasin isegi ajalehest välja laulja (või millise pildi iganes!) pildi ja kleepisin laulu juurde. No neid pilte nii väga ka saada polnud ju nõukaajal, sellesse aega jäi minu lapsepõlv.

 Aga tundes Heldurit, võin vaid häid sõnu tema, kui inimese kohta öelda. Sõbralik, heatahtlik ja viisakas mees, kes kohe kindlasti naudib seda mida teeb. Aitäh selle raamatu eest, Heldur! Läheb taas mu eriliste raamatute riiulisse, sest on pühendusega.

 Ahjaa, raamatupoodidest ma seda raamatut ei leidnud, sestap ei saa ka Rahva Raamatu lehelt siia midagi kopeerida, aga ega see polegi väga oluline.

 Mõnusat Emakeelepäeva lõppu!


14. märts. 2019.a.
Vana-Rääma