Kõik teed viivad maale

Kui linnas on enamvähem kõik asjad kontrolli all (räägin endast) ning idülliline maaelu kauni Liivi lahe kaldal kutsub, tuleb minna. Ja nii ma ennast linna ja maa vahel jagangi. Meri on õnneks mõlemas kohas. Olen ju merelaps, pean seda ikka ja jälle meelde tuletama, kasvõi endale. Nii me juba neljapäeval maale sõitsimegi. Ja loomulikult ei saa ma pildile jäädvustamast jätta imelist päikeseloojangut, mis on alati eriline ja erinev, ma ei väsi seda nautimast ja läbi fotode ka teile jagamast. Võrratu oli ka 15. augusti õhtu, rohutirtsud viiuldasid ja Germo käis veel hommikumantli väel paadil istumas ja loojangut nautimas, nagu minagi. Aga rohkem ma ei räägi, sest fotod oskavad seda paremini teha :D Ilusat suve nautimist! Ahjaa, tolle päeva kilometraaž tuli 8,5 km ja samme tuli kokku 13 900. 17. august 2024. Vana-Rääma