Kõik teed viivad Lemme

Kui su nädala plaanid on paigas, asjad linnas aetud ja Lemme kutsub, tuleb minna. Nii me Germoga juba mu sünnipäeva eelõhtul maale põgenesimegi. Kas seda just põgenemiseks pidada saab? Võibolla saabki, aga päris nii ma seda ei mõelnud. No mind lihtsalt lausa võluväega kisub lapsepõlveradadele, tahtsin tunda seda tunnet, kui saan olla taas, üle aastakümnete oma sünnipäeval oma lapsepõlvemaal. Ja ma ei kahetse raasugi, pigem vastupidi. Ma olen õnnelik. Kihku-kähku vajalikud tarbed kotti, söögikraam kaasa, kotid selga ja Maarja tuli meid taas bussile saatma ning juba kell 20.00 me olimegi suvekodus. Nii õigeks ajaks jõudsime, nägime imelist päikeseloojangut ning ma sain veel ka meres käia. Õhtul võtsin raamatu kaissu ja öö kulges rahulikkuses ja vaikuses, vaid kukk tegi juba kell 3.09 äratust. Tema on varajane. Germo juba kell 21.30 norskas ning mina kustutasin ka juba kell 23.00 tule. Võrratu õhtu maakodus! 27. august 2024, aga kirja pandud 31. august 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">