Hetk tagasi jõudsime rajalt kepikõndimast. Olgugi, et meil on siin olnud lausa ligi 19 km-seid päevi, jõudsime kepikõndima üle mitme-setme päeva. Raja pikkuseks tuli veidi üle 10 km ja samme tuli kokku üle 16 300. Seiklesime algul Räämal ehk Vaeste Patuste Alevis ning siis suundusime randa. No ei saa mina mitte ilma rannata ja päikeseloojanguta läbi. See on nagu unerohi mulle :) Taevas oli võrratu, kuigi mitte nii võrratu nagu alati Lemmes on, aga võrratu ikkagi. Algul läksime muuli juurde, sain kerge shoki, sest Pärnu kesklinna muul on pmst vee all. Vesi on tõusnud nii kõrgele, et varsti on isegi laudtee ääres. Igal juhul muulile minna ei kannata. Läksime veel teisest kohast ka mere äärde, Naisterannast, Hedon Spa juurest, ka seal on meri suht luidete lähedal. Aga õhtul kümne ajal oli veel ujujaid ka. Minu jaoks on juba vesi külm ja kell veerand üheteistkümne ajal näitas juba õhusooja ka kõigest 16, prrrrr.... Aga mis seal ikka, päev jälle kirjas. Tegus päev. Ilus päev. Tegelge teie ka sellega, mis hinge toidab ja te olete siis samuti õnnelikud. Mina igatahes olen. Mul on häid sõpru, mu kallis pere, kaks poega ja mu kallis Urmas, keda ma kogu hingest armastan ning kelle armastust ma ka kogu aeg tunnen. Ja muidugi on mul ka kullast südamega ämm ja üleüldse on ta kullastki kallim. Armastan! 11. august 2024. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar