Jaansoni rada 464. päev

Täna liikusime taas kesklinnas ja loomulikult rannas. Mööda kallast kulgesime Tervise Paradiisi juurde ja sealt tagasi. Kokku tuli 8,1 km ja 13 200 sammu. Nagu oleks puhkajaid juba linn täis, rannas oli kuulda nii läti, soome kui ukraina keelt. Ja mingit tundmatut keelt veel. Ja rahvast oli palju. Ranna promenaadil oli nukker vaadata mõnda kohta, kus on nn ajutised kohvikud olnud, nüüd haigutavad nende koha tühjad platsid, ei teagi mis varsti saama hakkab, hing aimab halba, selles mõttes, et meie riik laostub ...elu kallineb, inimesed lähevad minema. Ja ma ei ole sellest saladust teinudki, et Eestis lahkumise plaanid on ka meil, aga millal lähme, see on vaid aja küsimus. Seniks naudin imelist kodulinna, sünnilinna, kus nägin nii ammu ilmavalgust. Seniks naudin liikumist mööda Eestimaa kauneid radu. Liikumine on hea, kuigi ma ei ole enam õnnlik siin riigis, peab igat kopikat arvestama, et ära elada ja asi läheb aina hullemaks. Aga olge teie ikka rõõmsad ja õnnelikud ning liikuge! 30. märts 2024. Vana-Rääma