Kui ma alguses pidin juba lugemise katkestama, sundisin ma siiski ennast edasi lugema, kuna olen eelnevalt ühe selle autori romaani läbi lugenud ja see meeldib, üliväga. Nimelt romaan "Väike roosa pilet paradiisi."
Ma ei ole eriline ulmefänn ja ma usun et see raamat on kirjutatud rohkem ulmikutele, aga ometi on see väga eluline ja õpetik. Alguses oli minu jaoks liiiiiiiga palju neid taeva tühje tribüüne, kohutavalt palju kordusi, hakkasin nendest väsima. Tundus et asi ei arenegi edasi, aga siis ... Nüüd, raamatut käest pannes on mul isegi kahju et see loetud sai.
Olgugi, et ka minu looming kaldub mingil määral ulmesse ja luuletajaid kiputakse ka ulmikutest tituleerima, armastan ma lugeda raamatuid, millel on pisut müstiline alatoon ja ei suuda ma lugeda päris selliseid, kus pean näiteks ujuma kusejões. Kes sai vihjele pihta see sai. Aga antud raamat on siiski väga õpetlik ja ma olen enam kui kindel et see ei ole ainult noortekas, see peaks lausa kohustuslik raamat olema lapsevanematele, kes kasvatavad puberteedieas lapsi. Päriselt.
Tegelikult saaks raamatu ka lühidalt kokku võtta ja selle sõnumiks oleks;" ärge tehke oma lastel vahet!"
Teadagi, on noored õrnas eas ülitundlikud, sest hormoonid möllavad ja nad ei saa isegi endast aru. Kui sassis suhe vanematega lisab õli tulle, võib see lapse elu tundmatuseni muuta. Kindlasti ei tohiks korraga lapsele et ta on vanem lastest ja peab noorematele eeskujuks olema, see võib laastavalt mõjuda ja laps muutub vanemate suhtes trotslikumaks. Antud raamatus sünnivad perre kaksikutest poisid ja vanemad lausa unustavad et neil on ka tütar olemas. Tütar peab isegi haigena kasvatama ja mängima nooremate vendadega jne ....Ta hakkab ennast väga halvasti tundma, satub halba seltskonda ja mis edasi saab, lugege juba ise.
Lõppkokkuvõttes mulle see raamat siiski väga meeldib. Veel on üks Ene Sepa romaan mind öökapil ootamas. Aitäh, armas Ene, et oled, et kirjutad, et võimaldasid mul selle raamatu omanikuks saada! Kirjuta aga edasi, mina loen sind meeleldi! Ja raamat läheb eriliste raamatute riiulisse, sest see on pühendusega.
Aitäh, aitäh, aitäh!
Rahva Raamatu lehelt:
Raamat
TAEVA TÜHJAD TRIBÜÜNID
Vaatasin uuesti rongi poole. „Kuhu see rong viib?“
„Ma ei...“
„Kas see viib paradiisi?“ ei lasknud ma Vanamehel vastata.
„Ma ei...“
„Kas kõik peavad sinna peale minema?“ tekitas mõte rongile minekust mingil põhjusel rohkem hirmu kui ükskõik mis muu.
„Ma ei...“
„Kas see viib paradiisi?“ ei lasknud ma Vanamehel vastata.
„Ma ei...“
„Kas kõik peavad sinna peale minema?“ tekitas mõte rongile minekust mingil põhjusel rohkem hirmu kui ükskõik mis muu.
Ma olin surnud, täiesti surnud.
Noorteromaani „Taeva tühjad tribüünid“
peategelane, 14-aastane Merita saab harukordse võimaluse: minna tagasi
minevikku ja seda muuta. Kui ta parandab tehtud vead, siis saab ta
astuda rongile, mis viib edasi ... aga võib-olla hoopis tagasi?
„Taeva tühjad tribüünid“ võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 10. noorteromaanide võistlusel 2. koha.
Ene
Sepp on mitmete noorteromaanide autor. 2016. aasta noorteromaanide
võistlusel saavutas ta samuti II koha romaaniga „Vabandust, aga mis
asja?“. Veel on tema sulest ilmunud „Medaljon“ (2009), „Minevikuta
mälestused (2010) ja täiskasvanutele suunatud „Väike roosa pilet
paradiisi“ (2015).
| ISBN | 9789949854165 |
|---|---|
| Ilmumisaasta | 2018 |
| Keel | eestikeelne |
| Formaat | Pehmekaaneline |
| Lehekülgi | 256 lk |
| Mõõt | 215x143x19 (mm) |
| Kirjastus | TÄNAPÄEV |
| Sari | NOORSOOROMAANIDE VÕISTLUS |
| Lisamise aeg: | 04.10.2018
Kaupluses püsikliendile:
18.34 €
Kaupluses:
19.30 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 22.11
|
21. november. 2018.a.
Vana-Rääma
Supertore lugeda, et meeldis! Ja kuigi algus oli nii ja naa, et ikka edasi lugesid. Muide, sellega et "Taeva tühjad tribüünid" tegelikult ulme alla kvalifitseerub, on mul endal raskusi. Kuidagi üldse ei näe seda ulmekana, vaid "noh tavaline noortekas, lihtsalt tegevus toimub vahepeal elu ja surma vahelises kohas".
VastaKustutaIse ongi raske liigitada :) Sa oskad seda põnevust üles kruvida, mida isegi vanemad autorid ei oska, see ongi asi mis mind paelub, paneb sind lugema. Ja tead, kui muidu lahkub lahukunu taevasse ja usu mind, nüüd lahkub ta minu jaoks (täna sulle) taeva tühjadele tribüünidele ja no praegugi kummitab et koomasesunis inimene vilgub ja ilmselt see jääbki kummitama. Sa oled andekas kirjanik, aitäh!
Kustuta