Üks eilne kurb uudis lõi nii rivist välja et mu ööuni jäi vaid 4 tunniseks. Tuleb taas lõunane iluuinak teha, sest vajan ööpäevas vähemalt 6-7 tundi und. Bioloogiline kell äratas mind täna juba peale kella 8.00. Panin öösel raamatu käest alles kell 4.00. Aga hea, et mu bioloogiline kell valvas on, sest mul oligi vaja hommikul Pärnu haigla registratuuri helistada ja Germole aeg kirurgile kinni panna.
Viimasel ajal ei saagi, muudkui jookse arstide vahet. Hammaste kohta nii palju, et eile hambaarstilt koju jõudes valutas ja valules kogu mu suu, tundsin isegi fantoomavalu ammu välja tõmmatud hammaste pärast. Jah, proteesiarst lihvis mu hambaid, aga mu igamed on siiani hellad, paradontiit on ikka jõhker haigus, kolme viimase välja tõmmatud hammaste haavad (kuu möödas) ei ole siiani paranenud, kinni kasvanud. Põletikune suu on nii valus, et Kamistad N geel vaid natuke leevendab valu, see ongi vaid valuvaigisti, ega ta eriti ei ravi. Geel tõmbab väheseks ajaks igemed ja keele tuimaks aga siis on kohe valu tagasi. Proteesid lähevad nüüd küll suhu, aga just valu pärast on neid raske kanda ning süüa nendega ei saa. Aga küll ma harjutan ja harjun. Määrisin just igemed geeliga kokku ja varsti surun hambad suhu. Ja kui haiget tegema hakkavad, eemaldan. Kuuma vette proteeside panemine on rangelt keelatud, nii nad deformeeruvad ja ei sobi enam üldse suhu. Aga ma hoian neid Corega vees, iga päev vähemalt 15 minutit pean seda tegema.
Olen põgusalt maininud ka Germo terviserikkest, aga loodan siiralt et asi ei ole hull. Vere- ja uriinianalüüs midagi ei tuvastanud aga ometi on probleem olemas ning õnneks sain täna helistades juba reedeks doktor-kirurg Lättekivile aja. Näis kas on vaja kirurgilist sekkumist või mitte. Seniks ravitsen ise nii kuidas oskan, saan ja tohin. Just saime protseduuridega ühele poole.
Ja nüüd oli veel seda ateroomi, lisaks kõigele, vaja! Jälle on hilissügis ja jälle tekkis mulle jalale mädane ateroom! Pagan! Eelmise aasta alguses oli teisel jalal, kintsul. Käisin emos lõikamas aga sidumisest loobusin, kuna iga sidumiskorra eest taheti ligi 14 eurot. Praegu on vihane ateroom parema jala sisepoolel, põlve ligidal ja pakitseb. Puhastasin Aseptiga ja panin Braunovidoni peale, sideme ka ikka. Loodan et pääsen lõikusest. Ehk ravib salv põletiku ilma lõikuseta välja. Lootus sureb ju ometi viimasena?
Ohjahh, lootus muidugi jääb et peale raskemaid katsumusi tuleb parem aeg, kuigi see pime ja pikk sügiskaamos pole mulle, ja jõulud võiks üldse minu jaoks olemata olla. Vajan valget ja sooja aega, ei pimedusele! Smas ma eriti ei märka pimedat aega, sest siis on mul loomeperiood ja see aitab sellest võitu saada. Kahju on inimestest kes võitlevad üliraske haiguse-depressiooniga, pime aeg soodustab depressiooni vajumist. Soovin teile kõigile tugevust! Kuigi mina ise ei ole depressiivne, on seda paljud mu tuttavad ning seoses sellega tean ma ka veidi sellest haigusest. Põletage küünalt ja visake mured tulle!
Olge terved!
 |
| ärge minu pärast küll muretsege, mina saan hakkama :) päikest ja valgust! |
 |
| sidusin ateroomi kinni... |
21. november. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar