Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
reede, 9. november 2018
Uued tassid Saksamaalt
Täna jõudsid kenasti kohale tassid, mille hea Tiiu mulle Saksamaalt tõi. Suured ja siirad tänud, armas Tiiu et minu tasside pärast oma pagasi ruumi raiskasid! Väga vinged on! Kui siiani oli mahult kõige suurem tass mu kollektsioonis toodud Peeter Kaljumäe poolt New Yorgist, siis nüüd sai see endale kaks sama suurt kamraadi. Mul on siiralt hea meelt ja tunnen ka siirast tänutunnet.
Kui ka sina lähed reisile ja su pagasisse mahub mõne maa, riigi, linna, küla jne...logoga tass (kruus) siis suured tänud juba ette! Ma ei teagi kui palju mul neid juba kollektsioonis on, aga kaugelt üle saja vast ikka.
Viimastel päevadel pole mu aega blogidagi olnud. Endiselt käin hambaarsti vahet, veel 13. ja 16. novembril on vaja käia ja siis on selleks aastaks kõik. Uuel aastal hakkan taas käima, sest selgus et ka ülemised hambad vajavad "remonti" ja ka nende remondiks tuleb nii mõnigi kopikas kõrvale panna. Aga küll ma hakkama saan.
Jah, ma pole üle 3 nädala rajale kepikõndima saanud, kibelen väga, aga kuna ma põen kaugele arenenud paradontiiti, kasvavad (välja tõmmatud hammaste) haavad aegalselt kinni ning ma lihtsalt ei tohi külma ega tuult saada. Aga juba sellel kuul loodan need 3 kg, mis on viimaste kuude jooksul tagasi tulnud, maha kepikõndida. Seega olen hetkel 27 kg kergem, mitte enam 30 kg. Kuid ma ei loobu, kange tahtmine on kepikõndima minna, iga päev kutsun ennast korrale ...Ilmad on ju ka veel soojad ja ilusad. Sügiskaamos mulle sobib. Mind paneb pigem see kirjutama ja lugema. Kirjutangi hetkel ühte romaani, millest umbes pool on valmis ning samas käib ka PETU3 kirjutamine. Ja eks mul ole neid poolikuid käsikirju omajagu.
Ja hetkel loen ühte paksu romaani mis on üllatavalt põnev, Eesti mehe kirjutatud ja taas ühe romaanivõistluse töö. Olen lummuses, aga sellest kirjutan juba vast järgmises blogis, sest 100 lk on veel lugeda jäänud.
Olge musid! :)
9. november. 2018.a.
Van-Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar