 |
| Eve, Katrin ja Janne |
Telefonikõne:"Margit, uuu, kas sinuga on ikka kõik korras!?" äratas mind peale seda, kui Eve oli 17.40 mulle helistanud ja äratust teinud, kuid mina üritasin edasi magada...Nohjah, ma tõesti olen vähem netis ja veedan rohkem kvaliteetaega sõprade ja lähedastega. Ega ma ju kõigist ja kõigest ka ei kirjuta, kuid paljud on harjunud mind netiavarustes tihti nägema ja kui olen eemal, siis kiputakse muretsema. Seda enam, et eile öösel minu viimase postituse nimi oli MINEMINE...Tegelikult on minuga kõik hästi, ma ei lähe kusagile :) Kodust välja läksin täna, Rehtla talupoodi süldimaterjali ostma, 2 euro poodi taba ostma ja nurgapoodi suhkrut ja õli ostma. Mulla ostmise jätsin meelega homseks, siis istutan uued lilled ära ja kolmapäeviti on ka mu toalillede kastmispäev.
 |
| Eve, Janne, Katrin |
Jah, te lugesite õigesti, tegin päeval pooleteistunnise nn lõunauinaku, sest ööuni jäi napilt 5 tunniseks. Miks?
Noh, kui vahepeal tuleb ette situatasioone, et mingi ühe pisikese apsaka pärast jäävad päevased toimetused tegemata või lükkuvad öösse ja magama saad alles poole viie ajal, pole ime, et päeval ära väsid pmst mittemillegist. Tegelikult midagi ma siiski päeval tegin ka. Noh näiteks (lisaks 9 külalise võõrustamisele) panin oma uue kuuri lukku, tabasse. Just uue, sest nii nagu rahvasuu ütleb, et küsija suu pihta ei lööda, ei löödud ka minu suu pihta. Üks kuur on tuugalt täis ja teiseksi veidi küttematerjali, naabrid kolisid ja nende 2 kuuri vabanesid, küsisin ühe endale ja sain. Olen nii õnnelik, nagu oleks uue elamise juurde saanud. Vaat, sellistest asjadest oskan mina siirast rõõmu tunda. Südamest.
Meie pidasime täna sõbrannedega mokalaata, otseses mõttes. Kui ma vaid tahaks ja viitsiks kõik memuaarid kirja panna, saaks paksu ja põneva raamatu, aga, no, ei pane, teie kiutse ei pane, kallid Eve, Katrin, Janne ja Malle, kes te pmst ühel ajal mulle külla jõudsite ja hommikupoolse päevast kirevaks ja lõbusaks muutsite. Aitäh!
 |
| Eve, Katrin, Janne, Malle |
Esimesel pildil kallis Eveke millegipärast palvetab :) ja Katriniga nad koos võlusid lõuast mingeid kahtlaseid mõtteid välja ilmselt. Või nautisid seda, et parast pikki aastaid netis suhelnuna said nad täna lõpuks meil reaalselt tuttavaks? Janne oli niisama armas, piilus oma suurte silmadega kaamerasse ja muheles. Ahjaa, luba pildistamiseks ja blogimiseks küsisin ikka ka. Sain isegi. Peale paaritunnist mokalaata liitus meiega Malle ja memuaaridetulv sadas nagu tulvavesi uksest sisse, nuta või narea, aga kuulama ta ennast panna oskab. Olgu siis mainitud, et kalapalad tõi ka Malle. Ega ma nendele armu ei andnud, läksid ahjusauna vahetult peale külaliste lahkumist. Ninni-nänni (kuss!) tõid ka teised tüdrukud, aga ma ei ütle mida, ei taha ja ei ütle.
Ega ma tõesti ainult ei hoidista ja ei võõrusta, vahel ikka teen süüa ka. Näiteks räimed leidsid endale mu praeahjus mõneks ajaks uue kodu. Praeguseks on nad juba seedatraktis, kui mitte väljunud, aga igal juhul väga maitsev hõrgutis sai. No, ja süldi keetsin ka valmis, ausõna! Vahepealne tudupaus tegi nii erksaks, et liigutaks või mägesid paigast. Homme ilmselt võtan kuurid ette, täitsa enda ette võtan ja teen nendega mis tahan. Luban.
 |
| need pidavat Läti räimed olema. küll ma otsisin kuute varvast :D |
 |
| vandusid oma saatusele alla... |
 |
| no lihtsalt nii hea, meile maitses |
 |
| sült sai ka valmis |
Tänud imelaheda päeva eest, mu kallikesed!
Tänud vend Heikile, kes mulle eile väga abiks ja toeks oli!
13. september. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar