neljapäev, 15. september 2016

Ikka vaaritan, vaaritan, vaaritan...


  No, ei saa kohe ilma vaaritamata!

  Hoidised said purki ning söök valmis, tänase päeva võib lõppenuks kuulutada. Mida täna tegin? Marineerisin 4 purki kurke sisse, keetsin 5 purki tomatimöginat, marineerisin 5 purki punapeeti ja 1 purgi küüslaugu-sibula hoidist.
  Ja nüüd leidsin netiavarustest väga ahvatleva seljankapõhja retsepti, kuid minu tänane tomatimögin on suhteliselt sama koostisega, vaid kapsas on puudu ja mõningad komponendid juures. Ja komponente ma ei pannud õli sisse keema, nagu supipõhjade tegemisel see tavaliselt nii käib. Õli panin muidugi ka. Katsun retseptid ka kirja saada, kuigi koguseid ma ei ütle, teen ja teign maitse järgi.

MARINEERITUD KURGID:

kurk
küüslauk
sinepiseemned
karri (kuna kurkumi poes polnud)
terapipar
sool
vesi
suhkur
äädikas

MARINEERITUD KÜÜSLAUGUD:

küüslauk
sibul
karri
nelk
terapipar
vesi
sool
suhkur
äädikas

MARINEERITUD PEEDID:

peedikuubikud- (enne keetsin peedid koos koortega ära, aga enne keetmist lisasin külma vette, mitte kuuma, siis säilib peedi maitse paremini. nad tahavad ka ehmatamist)
sool
suhkur
vesi
äädikas
köömned

TOMATIMÖGIN VÕI  LETŠO:

tomatimögina komponendid
tomatid
kurgid
porgandid
paprikad
küüslaugud
sibulad
nelk
terapipar
karri
sool
suhkur
vesi
äädikas
toiduõli
sinepiseemned
nii see protsess käib...

   Mina kuumutan kõik hoidised üle (v.a.moosid), sest nii on kindel, et need säilivad. Aega läheb kauem, aga ega mul ei olegi kusagile kiiret.

mannapured oma tehtud õunamoosiga. KULLA piim kõrval
  Pool päeva kulus vaaritamise peale. Ausalt üteldes saab tihti toidulõhnast kõht täis ja süüa ei tahagi. Kui Germo käest küsisin, et mida ma süüa teen, soovits ta mannaputru. Ma ei olnudki ammu sellist sööki teinud, kuid kui soovitakse tuleb teha. Talunike piima jagus ka mannapudru tegemise tarvis ja sellel korral läks loosi KULLA piim. Muidugi hästi maitses puder veel oma tehtud õuna-viinamarja moosi ja kaneeliga.

 Selline sai meie tänane päev!
Head isu! :)


15. september. 2016.a.
Vana-Rääma

Aktsioon "Märkamine" Toompeal + Toidupank

"Märkamine"

  12. septembril korraldasid põllumehed Toompeal aktsiooni "Märkamine," mille raames jaotati inimestele tasuta piima. Piimapudelid mis väljakut ehtisid, olid nagu leinaküünlad. Olen ise maal lehmapiima peal kasvanud ja see mis toimub, teeb väga haiget. Ma ei taha kuulda mingeid jutte, et piim on kahjulik, nagu tänapäeval kiputakse rääkima. Piim on ju ikkagi ka imiku esimene toit, toit mis äratab imiku elule. Väga kurb on see kõik mis toimub, lausa nutma ajab.

  Käisin eile Pärnu Toidupangas ning sain sealt piima, just seda sama piima. Nagu pildilt ka näete on lehmade nimed ja aastaarvud pudelitel. Piim on väga hea. Isegi mu kass Zorro, kes poest ostetud piima ei proovigi, lakub seda suurima hea meelega. Suured tänud Pärnu Toidupank ja Hillar Kohv!

  See mis meie riigis toimub on pehmelt üteldes näotu, vaid tapamajad rõõmustavad saagi üle, kuid kuhu sealt liha läheb? Keeduvorsti enam süüa ei saagi, sest need on parajad jahukäkid. Pool aastat tagasi ostsin Selverist lastevorsti ja pärast kile eemaldamist kukkus selle mass lihtsalt kokku.

  Videot Toompeal toimunud aktsioonist näete SIIT.

hoidised oma uues pesas...

  Eile vähendas naabrimees minu muret riiulite näol. Elu aina kallineb ja ma lihtsalt ei jaksa osta riiuleid, kuid hoidised otsivad endale kohta ja ruumi. Armastan hoidiseid vaaritada ja mu 120 purki (palju oleme juba ära tarbinud ka) hoidiseid asetseid juba välisukse juures, kuid nüüd said ligi 30 purki endale kena riiuli. Tänud naabrimees!
  Purgid terrassil on ootel, ehk vaaritan täna ka midagi.
Kena neljapäeva!

Tänud ka Evele ja Karinile, kes mu hommiku sisukaks muutsid!


15.september. 2016.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 14. september 2016

Käisime Tootsi Aianduskeskuses



   Sattusime Tallinna maanteel asuva lillepoe asemel Tootsi Aianduskeskusesse.

Jah, see keskus asub Pärnus, Allika 2a. Selle kena kohakese kohta rohkem informatsiooni leiad SIIT.
Tänu Evele, kes ettepaneku tegi, sain ma enda uutele toataimedele mulla just sealt ja palju soodsamalt, kui teistest lillepoodidest. Muidugi istutasin ka oma toalilled kohe ära. Üllatuseks oli ka müüja tuttav ning kevadel kavatsen armsale Marele seal "kassat teha," sest nägin seal nii palju ilusat, eriti rippuvaid õuelilli-taimi ning järgmisel kevadel kavatsen oma ehitusjärgus terrassi lilledega üle külvata.

  Tegin mõningad pildid ka, saate oma silmaga kaeda. Pildid kõnelevad.

Germo ja Eve aiandis
imeline!
lahtioleku kellaajad
poes...
poeukse taga
poes...
Tootsi Aianduskeskus
imeline...
minu lemmik...
ilus...
istutasin juudihabeme ära
istutasin kliivia ära...
istutasin sõrgköie ära...


14. september. 2016.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 13. september 2016

Ma ausõna ei võõrusta ainult külalisi...

Eve, Katrin ja Janne

   Telefonikõne:"Margit, uuu, kas sinuga on ikka kõik korras!?" äratas mind peale seda, kui Eve oli 17.40 mulle helistanud ja äratust teinud, kuid mina üritasin edasi magada...Nohjah, ma tõesti olen vähem netis ja veedan rohkem kvaliteetaega sõprade ja lähedastega. Ega ma ju kõigist ja kõigest ka ei kirjuta, kuid paljud on harjunud mind netiavarustes tihti nägema ja kui olen eemal, siis kiputakse muretsema. Seda enam, et eile öösel minu viimase postituse nimi oli MINEMINE...Tegelikult on minuga kõik hästi, ma ei lähe kusagile :) Kodust välja läksin täna, Rehtla talupoodi süldimaterjali ostma, 2 euro poodi taba ostma ja nurgapoodi suhkrut ja õli ostma. Mulla ostmise jätsin meelega homseks, siis istutan uued lilled ära ja kolmapäeviti on ka mu toalillede kastmispäev.

Eve, Janne, Katrin

Jah, te lugesite õigesti, tegin päeval pooleteistunnise nn lõunauinaku, sest ööuni jäi napilt 5 tunniseks. Miks?
Noh, kui vahepeal tuleb ette situatasioone, et mingi ühe pisikese apsaka pärast jäävad päevased toimetused tegemata või lükkuvad öösse ja magama saad alles poole viie ajal, pole ime, et päeval ära väsid pmst mittemillegist. Tegelikult midagi ma siiski päeval tegin ka. Noh näiteks (lisaks 9 külalise võõrustamisele) panin oma uue kuuri lukku, tabasse. Just uue, sest nii nagu rahvasuu ütleb, et küsija suu pihta ei lööda, ei löödud ka minu suu pihta. Üks kuur on tuugalt täis ja teiseksi veidi küttematerjali, naabrid kolisid ja nende 2 kuuri vabanesid, küsisin ühe endale ja sain. Olen nii õnnelik, nagu oleks uue elamise juurde saanud. Vaat, sellistest asjadest oskan mina siirast rõõmu tunda. Südamest.

  Meie pidasime täna sõbrannedega mokalaata, otseses mõttes. Kui ma vaid tahaks ja viitsiks kõik memuaarid kirja panna, saaks paksu ja põneva raamatu, aga, no, ei pane, teie kiutse ei pane, kallid Eve, Katrin, Janne ja Malle, kes te pmst ühel ajal mulle külla jõudsite ja hommikupoolse päevast kirevaks ja lõbusaks muutsite. Aitäh!

Eve, Katrin, Janne, Malle

  Esimesel pildil kallis Eveke millegipärast palvetab :) ja Katriniga nad koos võlusid lõuast mingeid kahtlaseid mõtteid välja ilmselt. Või nautisid seda, et parast pikki aastaid netis suhelnuna said nad täna lõpuks meil reaalselt tuttavaks? Janne oli niisama armas, piilus oma suurte silmadega kaamerasse ja muheles. Ahjaa, luba pildistamiseks ja blogimiseks küsisin ikka ka. Sain isegi. Peale paaritunnist mokalaata liitus meiega Malle ja memuaaridetulv sadas nagu tulvavesi uksest sisse, nuta või narea, aga kuulama ta ennast panna oskab. Olgu siis mainitud, et kalapalad tõi ka Malle. Ega ma nendele armu ei andnud, läksid ahjusauna vahetult peale külaliste lahkumist. Ninni-nänni (kuss!) tõid ka teised tüdrukud, aga ma ei ütle mida, ei taha ja ei ütle.

  Ega ma tõesti ainult ei hoidista ja ei võõrusta, vahel ikka teen süüa ka. Näiteks räimed leidsid endale mu praeahjus mõneks ajaks uue kodu. Praeguseks on nad juba seedatraktis, kui mitte väljunud, aga igal juhul väga maitsev hõrgutis sai. No, ja süldi keetsin ka valmis, ausõna! Vahepealne tudupaus tegi nii erksaks, et liigutaks või mägesid paigast. Homme ilmselt võtan kuurid ette, täitsa enda ette võtan ja teen nendega mis tahan. Luban.
need pidavat Läti räimed olema. küll ma otsisin kuute varvast :D
vandusid oma saatusele alla...
no lihtsalt nii hea, meile maitses
sült sai ka valmis

  Tänud imelaheda päeva eest, mu kallikesed!
Tänud vend Heikile, kes mulle eile väga abiks ja toeks oli!

13. september. 2016.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 12. september 2016

Mis lilledega on tegu?

 sõrgköis
   Kallis Elle tõi mulle, lisaks purkidele, täna mõningad toalilled. Vajan teie abi. Mis lilledega on tegu? Ise kahtlustan, et see esimesel pildil olev lill kuulub võhaliste sugukonda, aga kalla ta ei ole, kuigi veidi meenutab kallat. Tal on suuremad ja heledamad lehed. See mille võsad samas tassis on, on juudihabe, just selline juudihabe milline mul puudu oli. Kodus on juba kasvamas kahte erinevat juudihabet, üks üleni roheliste lehtedega ja teine rohelise- lilla kirjudega. Aga nüüd sain ka valge-rohelise kirju lehetedega. Tänud, tänud, hea Elle!

nüüd sain ka selle lille nime teada:  ilunõges e. plecanthrus

  Mis on selle lihava ja veidike nõgest meenutava lille nimi? Kunagi, kui ma Pikal tänaval elasin, kasvas see mu akna all potis, suve jooksul kasvas hiigelsuureks puhmaks kuid ei õitsenud. Olen seda endale ammu igatsenud, kuid nime ei tea. Sõbrad, lilletundjad, vajan teie abi!?

 Kalla sain ka, see on siin (pilt nr 3)

Kalla on siin
Ühe lille sain veel, aga see oli mul olemas ja naabrinaine sai nüüd õnnelikuks.


Vajan lilleabi! ;)


12. september. 2016.a.
Vana-Rääma

...



...
/mälestades Peeter Joosepit/
_
sama sügav
nagu heliseva lõõtsa hääl
nagu meeli härdalt paitav
suupilli heli
nagu lauluviis mis tuleb
hingesügavustest ja läheb sinna
sama sügav on mälestus
tuhmumatu
aegumatu
_
sama habras
kui sügisel langev kaseleht
kui kõrbes janusse kuivav puu
kui hommik mis hallist udust
ennast päikesesse pressib
sama habras
on inimeleu
_
kord mattub lootusekiir
halli udu sisse
kord särav ööpäevaringselt päike
kord kuuled eneses kajamas
heli mis ei lahku sinust
hetkekski
_
aeg võib laduda mälestustelaeka
triiki täis
unustada akordid
aga intervallid jäävad
ka maa ja taeva vahele...
_
12. september. 2016.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 11. september 2016

Vaarvanemate ajas

selle armsa kassikangast kuduva memme pildi leidsin netiavarustest

    VAARVANEMATE AJAS

Käokell kukub seinal aega
vedruvoodi kriuksub
talutuba võlvilaega
värvi järel niuksub

memm koob tares käpikuid ja
taat see rautab rege
koduväi toob tuppa puid ja
puul on mitu väge

kangasteljed igatsevad
uusi nobenäppe
aga noored laevad netist
alla uusi äppe

ei neid koti traditsioonid
tööd ei täi nad teha
chillivad ja pidutsevad
ei tea mis on reha

köetud ahju suud kui sulgen
kägu taas kui kukub
viskan ninaprillid ninalt
veidikene tukun

rännates nii ajas kauges
vanamemme ajas
kuni minu jõud ei rauge
ikka teid ma vajan

Head vaarvanemate päeva!

11. septmber. 2016.a.
Vana-Rääma

laupäev, 10. september 2016

Mina käisin täna õues

ploomid


   Juba hommik algas vara, selles mõttes, et 8.30 ladusin ma õues puid kuuri. Mul nädala sees aega magada küll, olen ju kodune. Igale asjale oma aeg ja ruum.

ebaküdooniad

   Ploome ja ebaküdooniaid käisin ka korjamas, ikka söömise jaoks, sest nende elutee on selleks aastaks lõpusirgel ja sissetegemise jaoks on liiga hilja. Väike vitamiinipomm šašlõkitamise kõrvale ei tee ju ometi paha. No, ja siis läks nagu läks, Eve tuli ja läks ja need teised ka.

Clavis Lehtlas

  Aga meie käisime õepoja Raido ja ta abikaasa Reelikaga õhtul õues. Umbes tunni nautisime Lehtlas Clavist, piilusime korra Veereva Õlu uksest sisse ja jalutasime üle silla koju. Jah, just üle silla, kuna Raido ja Reelika elavad ka nüüd meie rajoonis, jeee! Aitäh, noored!

õunakompott vaniljesuhkru- ja kaneeliga
kanad sauna ootel...

  Vahepeal jõudsin ikka õunad ka kompotiks teha ja kanakoivad valmis küpsetada. Nii see laupäev möödus. Homme on kindlasti parem päev.



10. september. 2016.a.
Vana-Rääma

reede, 9. september 2016

Uus poeg pluss kõrvitsasalat

Zorro ja Germo

   Täna käisime Germoga juuksuris, mina olin küll kaasas, aga uue soengu sai Germo. No, kuidas ma saan Germot üksinda jäädvustada, kui Zorro ronib ka pildile. On ta ju meil paras sabarakk, seega jäädustasin mõned pildid ka kassipojast, kes üldse pole enam kassipoeg, muudkui sööb ja magab ning kasvab. Õue hakkab kippuma hämardudes. Siin nad siis on.

meie armas Zorro
Germo ja Zorro

  Kui ma parasjagu köögis kõrvitsat hakkisin, tuli hea Malle ja andis mulle kalad üle ukse, ning kadus täna sama kiirelt, kui tuli. No, arusaadav, abikaasa oli ju autos ja naistel polnud võimalik mokalaata pidada. Ok, ju me näeme. Tegelikult juba eile Malle mainis, et reedel toob kalu. 9 lesta tõi ning need lähevad homme suitsuahju. Aitäh, Malle!
9 lesta ootavad suitsusauna :)

 Ja kõrvitsasalat sai just purkidesse. Panin kuubikuks lõigatud kõrvitsad 4 tunniks vette, kuid ilmselt said need seal vähe aega olla, sest klaasjaks need sellel korral ei muutunud. Küll aga panin ma esmakordselt kõrvitsasalatisse kaneeli, kallis Ruth soovitas. Natuke võõras maitse on, aga vähemalt katsetasin järgi. Veerand kõrvitsat saatsin kallile ämmale, kuna mu hiigelpott oli ääreni täis ja 11 purki tegin niigi sisse.

seemned panin kuivama. siin kõrvitsakuubikud vees 

KÕRVITSASALAT:
11 purki hoidiseid taas juures

kõrvitsakuubikud
suhkur
sool
vesi
nelk
kaneel
äädikas

  Homme on juba uus päev ja uued tuuled, aga sellest kõigest kirjutan kunagi hiljem. Avasin ju netimaailma ukse täna alles kell 20.15 ja nüüd asun teateid üle vaatama.

Head hoidistamist!

9. september. 2016.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 8. september 2016

Kui Riina Nunnuga kohale jõudis, väljas juba hämardus



    Mu tuttavad teavad, et ma olen hommikune magaja, magama lähen vastu hommikut ja minu jaoks on normaalne äratus 10-11.00. Aga täna tegi Malle mulle päris vara äratust. Ega ma unesegasena just adekvaatne ei ole, aga tundsin Malle ära küll, kuigi me olime elus vaid ühe korra kohtunud, umbes 13-14 aastat tagasi, kui mina käisn Pärnu vanas haiglas koletsüstektoomial ehk sapipõiega(kividega) operatsioonil ja Malle seal töötas. Teatud kohas ikka inimesed seltsivad kiiremini, nii ka meie Mallega. Juba siis mäletan teda, kui positiivset ja jutukat naist, sellisena jäi ta ka mu mällu. Tookord oli üldse jube mõnus seltskond haiglas, olen nii mõnegagi jäänud täna suhtlema. Ometi vaevlesin kohutavades valudes ja kondasin mööda õist haiglat tilgutiga, ise valudest vaevatud ja oli kade nende peale, kes õndsat und magasid. Aga kade ei tohi olla. Lõpuks eemaldati mu sapipõiest 3 hiigelkivi ja sain valudest priiks. Mina olen ju see kes oppe ega haiglaid ei karda, haigeid ega personali ka mitte. Aga miks Malle mul täna külas käis? Tahate teada?

Kõrvitsaemand Riina. Panin netiavarustest tuuri :)

  Paar nädalat tagasi helistas mulle Malle sugulane Raivo, kelle korteris ma praegu elan. Ta mainis, et üks endine elanik tahaks (nostalgitseda) mulle külla tulla, noh, et tahab oma sünnikodu näha. Mis mul ikka selle vastu olla sai. Ja endiseks elanikuks osutuski Malle, nii lihtne see ongi. Juttu kohvitassi taga jätkus meil tundideks. Nagu polekski 14 aastat möödunud ja sihuke tunne on nagu tunneksin Mallet kogu oma teadliku elu. Sain palju infot oma kodu kohta ja "ajalugu" mulle meedlib. Sain ka vastused (kuigi olin juba enne jälile saanud) kes mul siin "kodukäijad" on. Põnev! Põnev! Põnev! Uute kohtumisteni, Malle!

  Kes on Riina? Esmalt saime sõpradeks Facebookis ja siis tutvusime juba Allikukivi raamatukogus, kus me koos Heli Künnapasega mõne aasta eest oma raamatuid esitlemas käisime. Riina, kas sul on nüüd kõik mu 8 raamatut olemas?
  Riina elab Pärnumaal ja kasvatab igasuguseid aed- ja juurvilju. Ausalt üteldes ma ei teagi mida kõike ta veel teeb ja kasvatab. Tean vaid niipalju, et elab seal Tihemetsa ja Kilingi-Nõmme kandis ning loeb palju. Aga, kui Riina Facebookis oma armsaid Nunnusid jagas, hakkas mul suu lausa vett jooksma, sest olen endiselt hoidiste lainel ja kõrvitsasalat on mul veel purkidesse tegemata. Nii ma siis tagasihoidlikult neid pilte imetlesin, kuni üks armas Nunnu mulle koju jõudis. Suurimad tänud sulle, armas Riina!

  Mida ma veel nädala esimeses pooles olen korda saatnud? Ausalt üteldes olen aktiivselt lebotanud ja veidi ka külalisi võõrustanud. Teisipäeval näiteks veetsin mitu tundi kvaliteetaega oma kalli Emaga, kes Tallinnast naases. Eve ja Kaidi käisid külas ning Janne..jt...Ahjaa, ega ma ainult kirjutamise ja külaliste võõrutamisega ei tegele. Noh, lisaks veel vaaritamised ja asjad... Süüa ma teen ka vahepeal ikka. Ning vahelduva eduga ka uborkatan. Tänava äärne korter, aknad päevad läbi lahti, tolmu koguneb jne...Hetkel küll praksuvad ahjus söed. Mitte, et külm oleks, aga niiskust on sellel suvel liiga palju, seega peab vahepeal kütma.

kupakartul, tomati-küüslaugu-sibula-hapukoore salat ja ma maailma lemmikumad konserveeritud rohelised oliivid! ma sööks korraga purgi rohelisi oliive ära ja jooks marinaadi ka peale. minu gurmee :)


  Nüüd lähen kööki kõrvitsat hakkima, panen ta ööseks vette, siis tuleb kõrvitsasalat ilusam, kõrvitsakuubikud klaasjamad jne...
  Homme saate retsepri kõrvitsasalatist!

Kena neljapäeva õhtut!


8. september. 2016.a.
Vana-Rääma