Oehh, tõeliselt põnev kriminull! Öösel enne kahte lõpetasin lugemise. Nüüd on kõik kirjanik Silja Vaheri 9 raamatut minu poolt loetud ja ka kodus olemas. Neist 8 on pühendustega ning leidnud koha mu eriliste raamatute riiulis. Ehk kohtume kunagi Siljaga, saab ka see pühenduseta raamat teiste seltsi minna. Nüüd on küll tühi tunne, sest ma ju neelan kriminulle. Lugemata ja pooleldi loetud raamatuid on mul öökapil mitmeid, aga kriminulle rohkem mitte. Kahjuks. Lõpus läheb ka raamat põnevaks. /mis ei tähenda et ta enne põnev ei oleks/ Ehk siis sellest suurest inimrägastikust ja pöörastest mõrvadest (vabandan väljendamise eest) suutis kirjanik Vaher kenasti õige punkti lõppu viirutada. Nagu ikka Vaheri jutustustes kogu aeg midagi toimub ja ongi põnev. Isegi kõhe hakkas öösel köögilaua taga lugemist lõpetades, millise tunde peakski üks korralik krimka tekitama. Meenus kuidas ma kunagi valveputkas öösel Sass Henno romaani MINA OLIN SIIN lugesin ja hingata ka enam ei julgenud :) Lisan siia ka tutvustuse, lugege ise raamatut, mina soovitan. Ahjaa, Irene Õmblus on imeline toimetaja, seda ma ei väsi kordamast. 11. jaanuar 2023.a, Vana - Rääma. ... "Inimene on tapetud. Noor naine. Metsas," suudab Laura öelda ja minestab.
Tanel tõstab neiu sülle, viib tuppa ning asetab diivanile. Seejärel läheb ta kiiresti kööki, laseb klaasi külma vett ja ruttab tagasi. Tüdruku pead veidi ülespoole kergitades tõstab Tanel klaasi neiu suu juurde. Toibudes rüüpab Laura paar lonksu, vaatab mehele otsa ja ütleb uuesti: "Naine ... tapetud." ...
Laura nägemusest saab alguse sündmustejada, kus vahelduvad tegelased ja kahtlusalused. Ootamatud pöörded lisavad põnevust ja tõeline süüdlane selgub alles üsna raamatu lõpus.
"Nii palju kurjust" on järg raamatule "Uurija".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar