Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
esmaspäev, 9. jaanuar 2023
JÄÄ MINU JUURDE - Silja Vaher
Silja Vaheri lühijutustus JÄÄ MINU JUURDE kõneleb ühe õnnetu noore naise elust, kes on kaotanud oma lapse. Alkohoolikust elukaaslase kõrval vegeteerides leiab naine ühelt maalt, et nii edasi minna on võimatu ning ta on valmis oma elu muutma. Mis suunas see kulgeb, sellest loe ise. Tegu on psühholoogilise lühijutustusega, mis on taas kaasahaarav ja põnev, pisut muinasjutulinegi, sest müstilise alatooniga raamatud ju seda on. Lugu kätkeb endas ka valulikku puberteediaega, mil noor neiu (ja ta õed) on kaotanud õrnas eas ema ning ei oska leinaga toime tulla. Eks isadel olegi raske tütreid kasvatada, veel eriti siis kui nad töö tõttu elavad perekonnast põhimõtteliselt lahus. Mulle meeldis see pisikene lugemine, sest see on sügav ja, vaatamata eluvitsutustele, positiivne. Ja siia ka raamatu tutvustus ning tänusõnad Sirjele - aitäh. 9. jaanuar 2023.a. Vana-Rääma Järsku prahvatas uks lahti ja tuppa astus Annabel. “Ah et perekondlik kokkutulek kohe! Nagu tuvikesed ninapidi koos! Ja mind ei kutsutudki. Ju siis olen siin peres üleliigne. Käige te kõik põrgusse! Luigelend – mõtleks vaid! Kui romantiline. Lennake siis koos oma luikedega kuradile! Mul pole teid vaja! Mõtleks vaid, armastav perekond! Aga ära unusta – jah, just sina, vana nõid – sa ei saa mitte kunagi minu ema asendada! Kuuled, mitte kunagi! Sina ei ole mind sünnitanud, kätel kiigutanud ja mulle unelaulu laulnud. Sa ei ole minu ema! Sa oled vastik rott, kes on meie majja sisse tunginud ja siin kõik pea peale keeranud. Te kõik olete mulle vastikud, viimane kui üks! Sina ka, isa! Sind ei ole kunagi kodus, kui me sind vajame!“Leevi on noor lapse kaotanud naine, kes võitleb oma abikaasa joomatuuridega. Kas jääbki kõik nii või on elul tema jaoks veel midagi paremat varuks? Kui talle tehakse ettepanek hakata koduabiliseks majas, kus tuleb hoolitseda kolme lapse ja majapidamise eest ja kuhu veel ükski töötaja pidama pole jäänud, ei oska ta hingeski aimata, millised sündmused sellest hargnema hakkavad. Kas ta annab alla või tuleb katsumustega toime?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar