Nonii, kui muud teha ei saa, aga silmad lasevad õnneks lugeda, kustutangi oma lugemiskirge. Kaalult raskeid raamatuid on küll keeruline lugeda, ei jaksa neid ainuüksi vasakus käes hoida, siis kergemaid jaksan. Tegu on taas Silja Vaheri järjekordse raamatuga mis ka järjekordselt leiab endale koha eriliste raamatute riiulis. See ei ole kriminull, kuigi mina muudkui ootasin, et läheb krimiks, ehee. Armastusjutustusega on tegu, ehk siis naistekaga, kuigi mehed saaks siit nii mõndagi kõrvataha panna Nüüd on autor kirjutanud kriminaal-romaanide vahele ka ühe naisteka loo.
Ausalt - seekord ei leia te ühtegi laipa - aga ka armastus võib vahel lausa tappev olla.
Kui raamatu peategelane Anita armub Villemisse, ei oska ta uneski ette näha, et satub liiderliku ja vägivaldse õnneotsija küüsi. Peale mitmeid aastaid väärkohtlemise all kannatamist, leiab naine endas jõudu, mees maha jätta ja oma eluga edasi minna. Ta kolib linnast ära maale, et seal oma lapsed üles kasvatada. Ometi ei jäta ka nüüd Villem naist rahule, kuni Anita ellu tuleb teine mees. Mees - kolme näoga. Mees nagu Figaro.. Lugu jookeb soravalt, kuigi natuke liiga palju pakub autor putru, aga tühi kõht on ka karm. Sööma peab. Mitme nädala kohvijanu sain ka joodud, aga suitsu õnge ma ehk kunagi enam ei lähe. Krmkad on kirjanik Vaheri puhul minu lemmikud, kuid ka see - romaani sugemetega jutustus - on täitsa loetav, hariv, eluline ja ka psühholoogiline. Soovitan lugeda ja tänan autorit. 9. jaannuar 2023.a. Vana - Rääma . Raamatu tutvustus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar